Kasutaja arutelu:Edgar Prass/Eesti geoloogiline ehitus

Selle artikli peamine probleem on toetumine ainult ühele allikale, olgu see kui tahes autoriteetne. Vaatamata originaali liitlausete osadeks jagamisele on copy-paste meetod selgesti näha. Kindlasti oleks vaja allikaid lisada.

• Sissejuhatus ei ole loogiline. Kõigepealt definitsioon: "Eesti geoloogiline ehitus on kirjeldus Eesti Vabariigi territooriumi geoloogilisest kujunemisest ja kivimilisest koostisest." Sisuliselt väidab see lause, et ehitus on kirjeldus. See on nonsenss. Teiseks võiks kaaluda geoloogilise uurimise ajaloo esitamist eraldi artikliosana, mitte sissejuhatuse osana. Okupatsioone on siin olnud rohkem kui üks, millist on silmas peetud?

• Geoloogiliste ajastute nimed kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega.
• Leidub trükivigu, nt "meetr", "mollusikid", "Baltka"
• Arvuvahemikkude märkimisel tuleks kasutada mõttekriipsu, mitte sidekriipsu.

• Sõnastuse probleeme: "Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas." Mis see tänapäevane edel on? "11500 aastat cal BP tagasi kuni tänapäev" - mida see tähendab?

Pseudacorus (arutelu) 19. oktoober 2012, kell 17:25 (EEST)

Allikate lisamise vajaduse ja mitme muu märkusega nõustun. Kuid ei nõustu kohe kindlasti kirjutama geoloogilise stratigraafia üksuste nimetusi väikese algustähega. Kui neid kirjutavad suure algustähega geoloogia ringkonnad, siis kirjutan ka mina. Lugemiseks ja teadmiseks: http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/stratigraafia.html "Tänapäevane edel" jääb lõuna ja lääne vahel, Eestist vaadatuna umbes Saksamaa suunda. Geoloogilises ajaloos on kontinent ennast korduvalt ja palju ilmakaarte suhtes keeranud. Seega on selgem kui kõnelda ilmakaartest nende tänapäevases tähenduses, sest Siluri ajal taandus seesama meri tolleaegse lõuna suunas. Mõistmaks "cal BP" (kalibreeritud radiosüsiniku aastat enne tänapäeva, kusjuures tänapäev = aasta 1950) olemust tuleks läbi lugeda üksjagu kirjandust, mida tõenäoline artikli lugeja on teinud. Mitte-geoloogiline on lihtsam, see lihtsalt vahelt ära jätta. Olgugi, et see muudab dateeringu vääraks. Muutsin cal 14C BP ühiku korrektsemaks ja lisasin siselingi radiosüsiniku meetodile. Edgar Prass (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 17:43 (EEST)

Mind ei ole pandud hindama mitte Teie vankumatut tahet, vaid Teie õigekirja. Teie toodud link valmistab mulle suurt rõõmu ja ma jagan Tiiu Erelti seisukohta algustäheortograafia osas. Vikipeedia on üldentsüklopeedia, mitte geoloogide erialaväljaanne. Pseudacorus (arutelu) 22. oktoober 2012, kell 22:55 (EEST)

Ka Erelt nõustub, et pädevaimad otsustajad oma eriala keele üle on selle ala teadlased. Siinkohal ei soovi ma laskuda vaidlusse kumb on õigem, vaid lihtsalt kirjutan stratigraafia üksuste nimed kõikjal suure algustähega. Edgar Prass (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 17:37 (EEST)

Miks see artikkel avaldatud ei ole? Minu meelest on ta sisuliselt korrektne ja ma pean isegi ütlema, et see on esimene kord, kui ma loen eestikeelsest vikist geoloogilist teksti ja ei lähegi süda pahaks ega teki tahtmist kirvest haarata. Mis puudutab viiteid, siis see geoloogiamuuseumi lehekülg küll autoriteetne ei ole. Võta selle asemel raamatukogust nt Geology and mineral resources of Estonia. Siim (arutelu) 26. oktoober 2012, kell 11:47 (EEST)

Pseudacorus, kes on pannud sind hindama teiste õigekirja? Ma soovitan soojalt mitte geoloogidele nina alla hõõruda seda, et Vikipeedia on üldentsüklopeedia. Vastasel korral peavad filoloogid geoloogiaalaseid artikleid kirjutama hakkama. Vikipeedia peab olema väga õnnelik, kui erialaste teadmistega inimesed oma aega siin raiskavad. Mitte mingil viisil ei ole Vikipeedia jõupositsioonil, et lubada endale kellegi käte väänamist. Ma ise lõpetasin Vikipeediasse aktiivselt panustamise osaliselt sarnastel põhjustel. Siim (arutelu) 26. oktoober 2012, kell 11:47 (EEST)

Õigekirjareeglite eiramine ei ole selliste demagoogiliste argumentidega põhjendatav.--Morel (arutelu) 7. november 2012, kell 23:52 (EET)

Ka mina leian, et Vikipeedia ootab asjatundjate kaastööd, mis oleks ka asjatundjatele vajalik, ning seetõttu võib lähtuda sellest, et Vikipeedia artiklid on erialased. Andres (arutelu) 26. oktoober 2012, kell 12:17 (EEST)

Autorile. Artikkel peaks olema põhimõtteliselt loetav ka mitteasjatundjatele, seetõttu peaks sõnastamisel arvestama, et see, mis on asjatundjale enesestmõistetav, ei pruugi huvilisele lugejale seda olla. Kui võimalik, tuleks terminite ja tähistuste selgitused anda siselinkide abil teistele Vikipeedia artiklile. Andres (arutelu) 26. oktoober 2012, kell 12:21 (EEST)

Tõsi see on, et allika usaldusväärsus jätab soovida, olin seda kasutades kriitiline ja jätsin aegunud seisukohad artiklist välja. Teine peamine kasutatud allikas, mida pole kuskil viidatud on professor Tõnu Meidla ainekusrsuse "Eesti geoloogiline ehitus" loengumaterjalid, mis baseeruvadki Raukase ja Teedumäe kirjatükil "Geology and mineral resources of Estonia". Edgar Prass (arutelu) 26. oktoober 2012, kell 18:28 (EEST)

Siim, see artikkel on kirjutatud TÜ väljendusõpetuse kursuse raames. Ma olen siin kui hindamismeeskonna esindaja ja selle kursuse korraldajad tegid mulle ülesandeks nende artiklite õigekirja parandada. Üritan seda teha. Pseudacorus (arutelu) 6. november 2012, kell 10:12 (EET)

Artikkel on vahepeal paremaks läinud. Juhin tähelepanu järgmistele probleemidele:

• "Eesti ala geoloogiline uurimise esimesed vaatlused" - täiend on vales käändes.
• "Tõsisem uurimine algas XIX sajandi algul Tartu Ülikooli professori Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) poolt. - kui tegu on üheainsa teadlase kohta käiva lausega, pole mingit mõtet kasutada niisugust passiivikonstruktsiooni. "Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor O.M.L. von Engelhardt" vms oleks mõistlik.
• "eesti soost geoloogia professor" - siin oleks arukas "geoloogiaprofessor", et ei tekiks totakat kujutlust "eesti soost geoloogiast".
• Lõigus "Pealiskord" on ühes lauses mõttekriipsu asemel sidekriips.
• "Eesti alast ida pool ladestu paksem."; "Ladestu leviala Põhja-Eesti klindist peaaegu kõikjal lõuna pool, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu maksimaalne paksus Kesk-Eestis (180m). Ladestu leviala ka Eestist idas ja lõunas."; "Eesti alal valdavalt Kesk-Devoni leviala. Ladestu maksimaalne paksus Kagu-Eestis (üle 400m), Eestist lõuna poole veel paksem." - lause peaks sisaldama aktiivses vormis verbi.
• Tekstis esineb nii "selfimeri" kui "šelfimeri" - esimene on ilmselt trükiviga.
• "hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) tunnistavad ariidsemat kliimat." - See tegevus - "tunnistamine" - nõuab elusat tegijat.
• "Kesk-Ordoviitsiumi meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, selle aluseks on settekivimite ja fossiilide koosseis." - mille aluseks?
• "Parasvöötmeline savilisandiga lubimuda settimine" - konteksti järgi oletan, et "Parasvöötmelise" või "Parasvöötmele omase"?
• vööndide - see käändub ikka "vööndite".
• "kontinent triivinud ekvatoriaalse troopilise vööndide lähedale" - siin võiks midagi grammatiliselt ühilduda.
• "Nagu Ordoviitsiumis jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja Siluri alguseks jõudis ekvaatorile." - koma on puudu.
• "põhja suubas"
• "Lubjakivid keemilise koostise poolest ei erine Ordoviitsiumi lubakividest, kuid erinevad kivististe poolest." - Konarlik süntaks ja trükiviga.
• "Kuna settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur oli ka settimine kiire." - koma puudub.
• Eraldiseisv
• "Devoni ajastul Eesti ala piirnes kõrbega" - sõnajärg.
• "Modelleerides on jõutud järeldusteni, et" - järgnevas lauseosas on esitatud üks järeldus, mitmus ei ole põhjendatud.
• "Kvaternaari setetega täitunud mattunud orud" - midagi on ülearu?
• "tsükliline muutlikus" - muutlikkus.
• "kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrid" - meetrit
• Lõigus "Kvaternaar võiks nimetuste loetelus kasutada sidekriipsude asemel mõttekriipse.
• "2km paksuse liustiku koormusest" - tühik puudub.
• "Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest" - ühildumatus arvus.

Kui need vead on parandatud, võib artikli üles panna, kuigi ma jään oma arvamuse juurde, mis puutub geoloogiliste ajastute nimetamist. Pseudacorus (arutelu) 6. november 2012, kell 11:15 (EET)

Muudatused sisse viidud. Kas on korrektne selline kooloni kasutamine või peaks kasutama loetelu? Järeldused on kõik järgnevad laused.

• Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 400–1000m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati Permi ja Triiase ajastul. Juurast Paleogeenini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate liustike poolt kulutatud.

Edgar Prass (arutelu) 6. november 2012, kell 14:36 (EET)

• Selle töö võib nüüd artikliks kopeerida ja arvestatuks lugeda.

Pseudacorus (arutelu) 7. november 2012, kell 10:43 (EET)

---

Artikli oleks pidanud koos ajaloo ja aruteluga teisaldama. Seda saaks praegu ka veel teha. Andres (arutelu) 7. november 2012, kell 23:12 (EET)

Kopeerimismeetodil oskaksin arutelu küll teisaldada, aga kuidas sama ajalooga teha? Kuidas tuleks toimida kõige korraga teisaldamiseks? Edgar Prass (arutelu) 7. november 2012, kell 23:24 (EET)

Artiklit ei pea koos ajaloo ja aruteluga teisaldama ja nii ongi. Ivo (arutelu) 7. november 2012, kell 23:34 (EET)

Minu meelest on artikli ajaloo teisaldamine vajalik. Ajaloo olemasolu aitab vältida samade küsimuste uuesti küsimist. Ja siin on küsimusi küll. Näiteks arvan ka mina, et Vikipeedia on üldentsüklopeedia ja geoloogide kitsama ringi kokkulepet stratigraafiliste mõistete algustähe osas ei tohiks siin järgida.--Morel (arutelu) 7. november 2012, kell 23:48 (EET)

Kui mingis osas jääb küsimusi õhku rippuma, tuleks need uues arutelus välja tuua ja vajadusel vanale viidata. Kõik. Mingit teisaldamist ei taha ma siin näha. Ivo (arutelu) 7. november 2012, kell 23:53 (EET)

Miks?--Morel (arutelu) 7. november 2012, kell 23:54 (EET)

Ja miks Sa sellise tooniga vastad? Andres pidas ajaloo teisaldamist mõistlikuks, mina pean ka. Mis mõttes "ei taha ma näha"?--Morel (arutelu) 8. november 2012, kell 00:02 (EET)

Andres ei osale ja ei ole ka kunagi osalenud selle selle aine läbiviimises (pigem küll olnud sellele sootuks vastu). See on aine korraldusse puutuv küsimus, kuidas tudengid oma tööd esitama peavad.

Oma alamlehele koostab tudeng sisuliselt mustandit. Kui kõik on korras, kopeerib (või liidab) ta sisu artikliks. Seejuures peaks kõik küsimused juba enne lahendama, kui mingiks artikliloomiseks läheb ehk kõik arutelus tõstatatu peaks lahenduse saama. Kogu see üleliigne pagas jääb siia ja ainult siia. Samuti ei ole tudengeid instrueeritud midagi teisaldama. Massiline teisaldamine tekitaks ainult paksu pahandust ja siin on igasugune pretsedent kurjast. Ivo (arutelu) 8. november 2012, kell 00:12 (EET)

Saan aru. Aga kui arutelulehele on kirjutatud ka laiemalt artikli teema ja mitte ainult konkreetse aine kohta käivaid asju (nt see algustähe küsimus), siis peaks sellised osad edaspidi minu meelest uue artikli arutelusse kopeerima. --Morel (arutelu) 8. november 2012, kell 00:19 (EET)

Sellega olen küll nõus, et kui midagi peaks siiski lahtiseks jääma, siis tuleks see ka uuele arutelulehele edasi viia.

Arvestades aga kõike kaasnevat, oleks siiski hea, kui edasi viia ainult lahtine küsimus. Juba selline tekstimassiiv ehmatab inimest ja nii ei hakka sealt seda probleemi otsimagi. Ivo (arutelu) 8. november 2012, kell 01:58 (EET)

Minu arvates läheb see ülbitsemine üle piiri. Kui sellisel viisil tahetakse asju teha ja sellisel toonil suhelda, siis peab seda tegema kuskil mujal. Vikipeedias ei tohi sellist asja taluda. --Epp 8. november 2012, kell 03:19 (EET)

Kui see on ainult koolitöö, mis allub Ivole, ja Vikipeedia seisukohalt kellelgi sõnaõigust pole, tehtagu siis selle ettevalmistustöö jaoks mingi eraldi kooliviki vms. --Epp 8. november 2012, kell 03:19 (EET)