Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tühistamishagi esitamise eesmärk on mõne Euroopa Liidu seadusandliku akti või Euroopa nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Keskpanga antud õigusakti tühistamine. Õigus tühistamishagide esitamiseks tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 263.[1] Varem paigutus õigus endise EÜ asutamislepingu artiklis 230.[2]

Tühistamishagi esitamisel kontrollitakse akti õiguspärasust. Akti tühistamise kriteeriumitena kontrollitakse, kas selle andjal oli piisav pädevus seda teha, ega selle andmisel ei rikutud olulist menetlusnormi, aluslepingut, selle rakendusnormi või ei kuritarvitatud võimu.[1]

ELTL-i artikli 263 alusel tuleb alustada menetlust kahe kuu jooksul peale hageja õigusi puudutava meetme avaldamist või selle hagejale teatavakstegemist.[1] Menetluse lõpptulemusena võidakse mitte õiguspäraseks osutunud õigusakt täiesti tühistada või tühistada õigusvastaste sätete ulatuses.[3]

Privilegeeritud ja mitteprivilegeeritud hagejad[muuda | muuda lähteteksti]

Hagejad jaotuvad privilegeeritud ja mitteprivilegeeritud hagejateks. Privilegeeritud hagejad on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu komisjon, Euroopa Parlament ning Euroopa Nõukogu. Mitteprivilegeeritud hagejad on aga üksikisikud. Mitteprivilegeeritud hageja peab näitama, et akt on konkreetselt talle suunatud ning teda puudutav. Seega peab ta oma otsest huvi ning isiklikku puutumust tõestama, privilegeeritud hageja aga ei pea seda tegema.[3]

Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni jäävad liikmesriikide poolt Euroopa parlamendi või nõukogu vastu algatatud hagid ning lisaks ka erinevate institutsioonide üksteise vastu esitatud hagid. Üldkohtus menetletakse aga seevastu esimeses astmes üksikisikute ehk mitte privilegeeritud kaebajate hagisid. Mitteprivilegeeritud kaebajate hagid võivad siiski Euroopa Kohtusse jõuda apellatsioonimenetluse kaudu.[3]

Mitteprivilegeeritud isikute hagid ehk hagid 4. lõike alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Artikli kohaselt võib hagi esitada iga füüsiline ja juriidiline isik temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning halduse üldakti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.[4] Viimane lisati Lissaboni lepinguga. ELTL-i artikli 263 neljas lõik võttis identselt üle Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artikli III‑365 4. lõike sõnastuse. Muudatuse eesmärk oli laiendada eraõiguslike isikute tühistamishagide vastuvõtu tingimusi, kuid samas säilitada nõnda kitsa lähenemise seoses eraõiguslike isikute õigusega esitada hagi seadusandlike aktide (mille all on mõeldud akte, mis puudutavad isikut otseselt ja isiklikult või mis on isikule adresseeritud) peale.[5]

Isiklik puutumus[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtud lähtuvad tänapäevani eelnevast kohtutõlgendusest Plaumann vs. Komisjon (C-25/62) asjas.[6], millest tuleneb ka reegel, mille kohaselt peab akt mõjutama isikut omase tunnuse poolest või iseloomustava faktilise olukorra tõttu sama moodi, nagu oleks isik akti adressaat.[7]

Määruste vaidlustamine 4. lõike alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Eeldatavalt ei saa määrusi eraisikud vaidlustada, kuna enamasti puuduvad selleks vajalikud tingimused. Esimese variandi korral (isikule suunatud akt) ei ole võimalik tuvastada üksikut adressaati, kuna määrused on üldkohaldatavad. Teise variandi korral (üldakti vaidlustamine, kui puuduvad rakendusmeetmed) on eraisiku vaidlustamine välistatud, kuna määrus on otsekohaldatav ning seega on tuvastatav ka rakendusmeetmete olemasolu. Vaidlustada on võimalik siiski määrusi, mille sisu vastab 4. lõike tingimustele või mis on vormiliselt määrused, kuid sisuliselt otsused.[8]

Eestiga seotud kohtupraktika[muuda | muuda lähteteksti]

(24.04.2018 seisuga) Eestiga seotud tühistamishagisid Euroopa Kohtus on esitatud 11 tükki. Neist üheksa on esitanud Eesti Vabariik ja kaks eraõiguslikud juriidilised isikud. Juriidiliste isikutena on esitanud tühistamishagi Eestis MTÜ Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Autorite Ühing.[9], millest üks on praegu menetluses ja teine rahuldati osaliselt. Menetluses on praegu MTÜ Eesti Apteekide Ühenduse esitatud hagi Euroopa komisjoni otsuse vastu.[10]. Eesti Vabariigi esitatud üheksast hagist on seni rahuldatud ainult üks.[11] Ülejäänutest viis on jäetud rahuldamata[12][13][14][15][16], ühe lahendamise vajadus on ära langenud[17], üks on vastuvõetamatuse tõttu jäänud läbi vaatamata[18] ja üks on ikka veel menetluses[19]. Hagisid on esitatud enamasti Euroopa Komisjoni otsuste peale, kuid esines ka hagi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiivi vastu, kus väideti, et teatud sätted ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ja paluti need tühiseks tunnistada, ning hagi, kus nõuti komisjoni määruse tühistamist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]