Tühistamishagid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel

Allikas: Vikipeedia

Tühistamishagi esitamise eesmärgiks on mõne Euroopa Liidu seadusandliku akti või Euroopa nõukogu, komisjoni või Euroopa Keskpanga antud õigusakti tühistamine. Õigus tühistamishagide esitamiseks tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklist 263.[1] Varem paigutus õigus endise EÜ asutamislepingu artiklis 230. [2]

Tühistamishagi esitamisel kontrollitakse antud akti õiguspärasust. Akti tühistamise kriteeriumitena kontrollitakse, kas selle andjal oli piisav pädevus seda teha, ega selle andmisel ei rikutud olulist menetlusnormi, aluslepingut või selle rakendusnormi, ega ei kuritarvitatud võimu.[1]

ELTL artikli 263 alusel tuleb alustada menetlust kahe kuu jooksul peale hageja õigusi puudutava meetme avaldamist või selle hagejale teatavakstegemises.[1] Menetluse lõpptulemusena võidakse mitte õiguspäraseks osutunud õigusakt, kas täiesti tühistada või tühistada õigusvastaste sätete ulatuses.[3]

Hagejate jaotus privilegeeritud ja mitteprivilegeeritud hagejateks[muuda | muuda lähteteksti]

Hagejad jaotuvad privilegeeritud ning mitteprivilegeeritud hagejateks. Privilegeeritud hagejateks on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu komisjon, parlament ning nõukogu. Mitteprivilegeeritud hagejateks on aga üksikisikud. Mitteprivilegeeritud hageja peab näitama, et akt on konkreetselt talle suunatud ning teda puudutav. Seega peab ta oma otsest huvi ning isiklikku puutumust tõestama, privilegeeritud hageja seda aga tegema ei pea.[3]

Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni jäävad liikmesriikide poolt Euroopa parlamendi või nõukogu vastu algatatud hagid ning lisaks ka erinevate institutsioonide üksteise vastu esitatud hagid. Üldkohtus menetletakse aga seevastu esimeses astmes üksikisikute ehk mitte privilegeeritud kaebajate hagisid. Mitteprivilegeeritud kaebajate hagid võivad siiski Euroopa Kohtusse jõuda apellatsioonimenetluse kaudu.[3]

Mitteprivilegeeritud isikute hagid ehk hagid lõike 4 alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Artikli kohaselt võib hagi esitada iga füüsiline ja juriidiline isik temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning halduse üldakti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.[4] Viimane lisati Lissaboni lepinguga. ELTL artikli 263 neljas lõik võttis identselt üle Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu artikli III‑365 lõike 4 sõnastuse. Muudatuse eesmärgiks oli laiendada eraõiguslike isikute tühistamishagide vastuvõtu tingimusi, kuid samas säilitada nõnda kitsa lähenemise seoses eraõiguslike isikute õigusega esitada hagi seadusandlike aktide (mille all on mõeldud akte, mis puudutavad isikut otseselt ja isiklikult või mis on isikule adresseeritud) peale.[5]

Isiklik puutumus[muuda | muuda lähteteksti]

Kohtud lähtuvad tänapäevani eelnevast kohtutõlgendusest Plaumann vs. Komisjon (C-25/62) asjas[6], millest tuleneb ka reegel, mille kohaselt peab akt mõjutama isikut omase tunnuse poolest või iseloomustava faktilise olukorra tõttu sama moodi, nagu oleks isik akti adressaat.[7]

Määruste vaidlustamine 4. lõike alusel[muuda | muuda lähteteksti]

Eeldatavalt ei saa määrusi eraisikud vaidlustada, kuna puuduvad selleks vajalikud eeldused. Esimese variandi korral (isikule suunatud akt) ei ole võimalik tuvastada üksikut adressaati, kuna määrused on reeglina üldkohaldatavad. Teise variandi korral (üldakti vaidlustamine kui puuduvad rakendusmeetmed) on eraisiku vaidlustamine välistatud, kuna määrus on otsekohaldatav ning seega on tuvastatav ka rakendusmeetmete olemasolu. Vaidlustada on võimalik siiski määruseid, mille sisu vastab 4. lõike tingimustele või mis on vormiliselt määrused, kuid sisuliselt otsused.[8]

Eestiga seotud kohtupraktika[muuda | muuda lähteteksti]

Eestiga seotud tühistamishagisid Euroopa Kohtus on esitatud 11 tükki. Neist kaks on esitatud Eesti Vabariigi poolt ja kaks eraõiguslike juriidiliste isikute poolt. Juriidiliste isikutena on esitanud tühistamishagi Eestis MTÜ Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Autorite Ühing[9], millest üks on hetkel menetluses ja teine rahuldati osaliselt. Menetluses on praegu MTÜ Eesti Apteekide Ühenduse esitatud hagi Euroopa komisjoni otsuse vastu[10]. Eesti Vabariigi poolt esitatud üheksast hagist on seni rahuldatud ainult üks.[11] Ülejäänutest viis on jäetud rahuldamata[12], ühe lahendamise vajadus on ära langenud[13], üks on vastuvõetamatuse tõttu jäädud läbi vaatamata[14] ja üks on ikka veel menetluses[15]. Hagisid on esitatud enamasti Euroopa Komisjoni otsuste peale, kuid esines ka üks hagi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi vastu, kus väideti, et teatud sätted ei ole kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega ja paluti need tühiseks tunnistada ning hagi, kus nõuti komisjoni määruse tühistamist.

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Euroopa Liidu toimimise leping".
  2. "Euroopa Liidu leping".
  3. 3,0 3,1 3,2 "The Action for Annulment".
  4. "Case summary: Inuit Tapiriit Kanatami and others vs. Commission and Parliament C-583/11". (p 3).
  5. "Inuit Tapiriit Kanatami and others vs. Commission and Parliament C-583/11". (p 59).
  6. "Inuit Tapiriit Kanatami and others vs. Commission and Parliament C-583/11". (p 71).
  7. "Plaumann and Co. vs. EEC Commission C-25/62". (p 4).
  8. "Case summary: NV International Fruit Company and others vs. EC Commission C-44/70". (p 21).
  9. T-416/08 Eesti Autorite Ühing vs. Komisjon (2013)
  10. T-10/18 Eesti Apteekide Ühendus vs. komisjon
  11. T-263/07 Eesti vs. Komisjon (2009)
  12. C-508/13 Eesti vs. parlament ja nõukogu (2015) C-535/09P Eesti vs. Komisjon (2011) T-157/15 Eesti vs. Komisjon (2017) T-324/05 Eesti vs. Komisjon (2009) C-505/09P Komisjon vs. Eesti (2012)
  13. T-555/14 Eesti vs. Komisjon (2015)
  14. T-117/15 Eesti vs. Komisjon (2017)
  15. C-334/17P Eesti vs. komisjon