Töölaua virtualiseerimine

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Töölaua virtualiseerimine on tarkvaraline tehnoloogia, mille abil eraldatakse töölaua keskkond ja sellega seotud tarkvaralised rakendused füüsilisest kliendist.

Töölaua virtualiseerimist saab kasutada kooskõlas rakenduste virtualiseerimisega ja kasutaja profiilihaldurisüsteemidega, et tagada laialdane töölauakeskkonna haldussüsteem. Sellise lahendusega on kõik töölaua komponendid virtualiseeritud. See tähendab, et töölaud on kasutaja jaoks palju paindlikum ja turvalisem. Lisaks toetab selline virtualiseerimine paremat töölaua taastamise strateegiat, kuna kõik informatsioon salvestatakse andmekeskusesse. Kui kasutaja seade või arvuti, mida parajasti virtualiseeritakse, on kadunud, siis andmete taastamine on kerge, kuna kõik komponendid on olemas teises seadmes juba sisselogimisel. Nii on palju väiksem tõenäosus mingit olulist informatsiooni kätte saada ja kurjalt ära kasutada, kuna andmeid ei salvestata kasutaja seadmele, vaid andmebaasi.

Virtualiseerimise meetodid ja tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Töölaua virtualiseerimise võimalused jagunevad selle järgi, kas virtuaalne töölaud jookseb kaugühenduse pealt või lokaalselt, kas ligipääs peab olema pidev või vahelduv ja kas virtuaalne töölaud ja selle sisu peab püsima seansside vahel. Töölaua virtualiseerimise lahendustega tarkvaratooted seovad endas nii kaugühenduse kui lokaalse rakendamise võimaluse üheks tooteks.[1][2]

Kaugtöölaua virtualiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugtöölaua virtualiseerimine kujutab endast kliendi-serveri põhjal töötavat keskkonda. Rakenduse käivitamine toimub kaugoperatsioonisüsteemis, mis on ühendatud lokaalse kliendi seadmega võrgu teel kaugekraani protokolli kasutades. Kõik kasutatud rakendused ja andmed jäävad kaugsüsteemi. Seadme ja kaugsüsteemi vahel saadetakse ainult hiire, klaviatuuri ja ekraani andmeid. Sellist lähenemist saab teha serveri riistvaral, mis toetab hüperviisorit. See võimaldab jooksutada serveris mitut kaugoperatsioonisüsteemi korraga. Teisisõnu kutsutakse seda "virtuaalseks töölaua infrastruktuuriks" (inglise keeles Virtual Desktop Infrastructure või VDI).[3][4]

Virtuaalse töölaua infrastruktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Virtuaalne töölaua infrastruktuur on töölauakeskne teenus, mis hoiab üleval kasutaja töölaua keskkonda kaugserveritel ja/või personaalarvutitel. Sellele pääseb ligi võrgu kaudu, kasutades kaugekraani protokolli. Ühenduse jaotamise protokolli kasutamisega ühendatakse kasutajad määratud töölaua seanssidesse. Kasutajate jaoks tähendab see, et nad saavad pääseda ligi oma töölauale suvalisest asukohast, ilma et oleksid seotud ainult ühe kliendi seadmega. Vahetades töökohta (arvutit), jäävad kasutaja töölaua keskkond, rakendused ja andmed püsima. Süsteemihalduse administraatoritele tähendab see keskmistatud ja tõhusat kliendikeskkonda, mida on kergem hallata ning vastavalt vajadusele kiirelt muuta.[5][6]

Virtuaalse töölaua infrastruktuuri ülesehitus.
VDI ehitust iseloomustav diagramm

Virtuaalse töölaua infrastruktuuri kasutatakse ka ligipääsuks Windowsi rakendustele seadmetel, kuhu Windowsi operatsioonisüsteem ise ei ole paigaldatud.

Iga virtuaalmasin vajab kasutaja töölaua keskkonna jooksutamiseks natuke muutmälu, kõvaketta mahtu ja protsessorijõudlust. Vanapärase terminali teenuste mudeli puhul aga jagasid kasutajad enamasti kõike, peale isiklike andmete. Virtuaalne töölaua infrastruktuur tähendab ka, et tuleb osta iga kasutaja jaoks eraldi Windowsi litsents.

Suuremate kulude eest aga pakub virtuaalse töölaua infrastruktuur paremat haldamist, kättesaadavust ja kasutamismugavust. Seoses serveri virtualiseerimisega saab virtuaalseid masinaid siirata serverite hulka, ilma et peaks virtuaalmasinaid maha võtma. Samuti saab teha virtuaalmasinatest hetketõmmiseid kiireks seansi taastamiseks. Kui virtuaalmasin peaks kokku kukkuma, siis see ei mõjuta teisi masinaid. Terminali teenuste puhul üks masin kukutab kokku terve süsteemi.[7]

Kaugtöölaua teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugtöölaua teenused on osa Microsoft Windowsist, mis laseb kasutajal ligi pääseda rakendustele ja andmetele kaugarvutis võrgu kaudu, kasutades kaugekraani protokolli. Kaugtöölaua teenused sarnanevad funktsionaalsuse poolest virtuaalse töölaua infrastruktuuriga, kuid erinevad sellest kahe tunnuse poolest:

  1. Virtuaalse töölaua infrastruktuuri teenus tagab individuaalse töölaua operatsioonisüsteemi juhu (näiteks Windows XP, Windows 7) igale kasutajale, kuid kaugtöölaua teenuste seansid jooksevad ühes jagatud serveri operatsioonisüsteemis (näiteks Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012).
  2. Virtuaalne töölaua infrastruktuur on loodud tervele töölaua keskkonnale, kaugtöölaua teenused aga saavad ühendusi pakkuda nii individuaalsetele rakendustele kui ka tervetele töölaudadele vastavalt vajadusele.

Üksiku jagatud serveri operatsioonisüsteemi kasutamine individuaalse töölaua operatsioonisüsteemi juhu asemel võtab märgatavalt vähem ressurssi. Lisaks on virtuaalse töölaua infrastruktuuri litsentsid kallimad ja vähem paindlikud kui kaugtöölaua teenuste litsentsid.[8]

Kaugtöölaua teenuseid teatakse kui osa Microsoft Windowsist, kuid praegu arendatakse avatud lähtekoodiga kaugtöölaua protokolli serverit XRDP.[9]

Rakenduse virtualiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rakenduste virtualiseerimine parandab rakenduste kättetoimetamist ja ühilduvust, isoleerides neid operatsioonisüsteemist, kus neid käivitatakse. Rakendused tehakse üheselt hallatavateks teenusteks, mis ei satu konflikti teiste rakendustega. Täielikult virtualiseeritud rakendus ei ole paigaldatud riistvarale. Hüperviisor püüab rakenduse kinni ja selle elukäigu ajal rakendus käitub, nagu ta töötaks oma originaalsel operatsioonisüsteemil ja riistvaral.[10]

Kasutaja virtualiseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutaja virtualiseerimine viitab kasutaja kõigi erikülgede sõltumatule haldamisele töölaua keskkonnas. See tähendab, et kasutaja virtualiseerimine eraldab kasutaja profiili, sätted ja andmed operatsioonisüsteemist ning talletab kogu selle informatsiooni kas andmebaasi või pilve. Kasutaja virtualiseerimine ei ole limiteeritud virtuaalsetele töölaudadele. Seda võib kasutada ka teistel füüsilistel, virtuaalsetel ja pilveplatvormidel.

Kihistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Töölaua kihistamine on töölaua virtualiseerimise meetod, mis jaotab kõvaketta kuvandi loogilisteks juppideks, mida saab individuaalselt hallata. Näiteks kui kõik kasutajagrupi liikmed kasutavad sama operatsioonisüsteemi, siis põhioperatsioonisüsteemist varukoopiat peab tegema vaid ühe korra terve selle kasutajakeskkonna jaoks, kes seda kihti jagavad. Kihistamist saab teha lokaalsete füüsiliste kõvaketta kuvanditega, kliendipõhiste virtuaalmasinatega või peremehepõhiste töölaudadega.[11]

Töölaud kui teenus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugtöölaua virtualiseerimist saab teha ka pilveraalinduse abil. Pilvetehnoloogial põhinevaid virtuaalseid töölaudu saab realiseerida, kasutades koos nii virtuaalset töölaua infrastruktuuri kui ka kaugtöölaua teenustel põhinevaid süsteeme. Mõlemaid lahendusi saab ellu viia nii avatud pilves, privaatpilve infrastruktuurides kui ka hübriidpilve platvormides. Pilveraalindusega kaasnevad mitmed eelised, näiteks ülalhoiukulud on väiksemad ja süsteem ise on paindlikum, mis teeb administraatoritel selle haldamise lihtsamaks.[12]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Margaret Rouse; Jack Madden. "Desktop virtualization". 11. november 2011. TechTarget. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  2. David Marshall. "Types of Hardware Virtualization Techniques and its Advantages". 30. aprill 2012. VMblog. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  3. Keith Schultz. "VDI without the server connection". 16. mai 2012. InfoWorld. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  4. Kevin Fogarty. "Desktop Virtualization: 5 Most Popular Flavors, Explained". 7. oktoober. CIO. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  5. Rajani Baburajan. "The Rising Cloud Storage Market Opportunity Strengthens Vendors". 24. august 2011. TMCnet. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  6. Ken Oestreich. "Converged Infrastructure". 15. november 2010. CIO & LEADER. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  7. Eric Knorr. "What desktop virtualization really means". 28. mai 2010. InfoWorld. Vaadatud 14. oktoober 2014. Inglise keeles.
  8. "Citrix Virtual Desktop IaaS From Netrepid". Netrepid. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  9. "An open source remote desktop protocol(rdp) server". Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  10. "Applications Virtualization". Microsoft. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  11. Margaret Rouse; Jack Madden. "Desktop layering". november 2011. TechTarget. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.
  12. "Cloud Computing". VMWare. Vaadatud 5. oktoober 2014. Inglise keeles.