Hüperviisor

Allikas: Vikipeedia

Hüperviisor, mida tuntakse ka virtuaalmasinate monitorina, on tarkvaraprogramm, mis võimaldab mitmel operatsioonisüsteemil jagada ühte riistvara host'i.

See loob füüsilises arvutis virtuaalse keskkonna, mis võimaldab mitut virtuaalset masinat ühel füüsilisel hostil käivitada.

Iga virtuaalmasin töötab oma operatsioonisüsteemiga ja seda saab iseseisvalt taaskäivitada, sulgeda või peatada, ilma et see mõjutaks teisi virtuaalmasinaid või host-süsteemi.

Hüperviisoreid kasutatakse tavaliselt pilvandmetöötlus- ja virtualiseerimiskeskkondades, kus need võimaldavad luua virtuaalservereid, lauaarvuteid ja muid ressursse, millele on võimalik kaugjuurdepääs.

Samuti võimaldavad nad administraatoritel tõhusalt ja paindlikult hallata ja jaotada erinevatele virtuaalmasinatele ressursse, näiteks protsessorit, mälu ja salvestusruumi.

On olemas kahte peamist tüüpi hüperviisoreid: 1. tüüpi (ehk natiivsed, paljas metallist) hüperviisorid, mis töötavad otse vastuvõtva riistvara peal, ja 2. tüüpi (ehk hostitud) hüperviisorid, mis töötavad vastuvõtva operatsioonisüsteemi peal.

Mõlemal tüübil on omad eelised ja puudused ning valik, millist tüüpi kasutada, sõltub keskkonna erinõuetest.

Näited hüperviisoritehnoloogiatest on Microsoft Hyper-V, Oracle VirtualBox.

Hyper-V on Microsoft Hyper-V, koodnimega Viridian, on emakeelne hüperviisor; sellega saab luua virtuaalmasinaid 32 &-64 bitise Windowsiga töötavatel süsteemidel. VirtualBox on platvormideülene virtualiseerimisrakendus. Sellel on väga modulaarne disain, millel on hästi määratletud sisemised programmeerimisliidesed.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tom. "Hyper-V või VirtualBox". Tsitaat hüperviisori Hyper-V või VirtualBox näitel.{{netiviide}}: CS1 hooldus: url-olek (link)