Tädi Maali

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tädi Maali on Eesti lihtkodanikku tähistav kõnekujund.

Kõnekujundi võttis esmalt kasutusele president Lennart Meri 2001. aasta märtsis oma intervjuus Postimehele:

/.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.[1]

Soomes on vastav, eriti meediahariduses kasutatud kõnekujund "Pihtiputaan mummo" (Pihtipudase memm).[2]

Tädi Maali aastal 1925[muuda | muuda lähteteksti]

/.../Pealegi elas tädi Maali veel nende juures ja jumalamuidu! Nad ei pidanud teda mitte kaastundmuse pärast, seda pole meie päivil enam kellegil. Tädi Maali oli pärandusega tädi. Jah, pärandusega, ehk tal küll taskus oli veel vähem, kui Hinterbergeritel! [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks, Postimees, 28. märts 2001
  2. "Onko henkilöitävissä ja ajoitettavissa, kuka toi julkisuuteen käsitteen "Pihtiputaan mummo"". Kysy kirjastonhoitajalta, 13.01.2011. Kirjastot.fi. Vaadatud 26.07.2019.
  3. 6 veebruar 1925, Ühistegelised Uudised, nr. 6, Pärandusega tädi, digar.ee