Tartu Ülikooli Kliinikum

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
	SA TÜK
Asukoht	Tartu
Koordinaadid	58° 22′ 11,9″ N, 26° 42′ 0,1″ E
Tegevusvaldkond	tervishoid
Haiglavõrgu arengukavas	regionaalhaigla
Asutuse tüüp	sihtasutus
Asutatud	22. detsember 1998
Juhatuse liikmed	Priit Perens – juhatuse esimees ; Liis Salumäe; Joel Starkopf; Ilona Pastarus
Nõukogu liikmed	Kristjan Vassil – nõukogu esimees; Urmas Klaas; Heljo Pikhof; Eero Vasar; Merike Saks; Ahti Varblane; Maarjo Mändmaa; Kaspar Kokk
Eelarve	(2023)
Missioon	akadeemilise meditsiini tippkeskus, mis osutab inimesekeskset ja teaduspõhist tervishoiuteenust

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus ülikoolihaigla, kus pakutakse tervishoiuteenuseid kõikidele Eesti elanikele.^[4]

Tartu Ülikooli Kliinikum ühendab sihtasutusena Tartu Ülikooli kliinikuid, olles samal ajal nii tervishoiuasutus kui ka meditsiinilise hariduse õppebaas. Kliinikumis on omavahelt tihedalt integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö, mis võimaldab akadeemilise meditsiini tippkeskusena pakkuda patsientidele inimesekeskset ja teaduspõhist tervishoiuteenust.

Kliinikumi suurim kliinikuid koondav haiglakompleks asub Tartus Maarjamõisas.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kui riigiasutuse asutasid 6. juunil 1993^[1] Eesti riik, Tartu Ülikool ja Tartu linn. 22. detsembril 1998 organiseerisid asutajad selle ümber sihtasutuseks.

Ajalugu

1. mail 1804 asutas ja avas arstiteadlane Daniel Georg Balk Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu Ülikooli Kliinikumi – Clinicum Universitatis Dorpatensis. Algne hoone ei ole säilinud, kuid see asus Võru, Lille ja Tähe tänava vahelisel alal. Üliõpilased hakkasid kohe pärast avamist kliinikus praktiseerima. Kliinik oli ette nähtud meditsiiniüliõpilastele praktiliseks õppetööks, kõiki ravi vajavaid patsiente polnud võimalik vastu võtta kuna kliinikul puudus raha ning ruumi oli vähe.^[5]

27. juulil 1808 viidi Clinicum Universitatis Dorpatensis Toomemäele, sealsest kasarmuhoonest ümber ehitatud omaette kivimajja. Hoonesse pidi mahtuma kolm kliinikut: sisehaiguste, kirurgia- ja sünnituabi kliinik. Kliiniku avamise järel teatas professor Balk ajalehes Dörptsche Zeitung:

"Kõigil, kes Tartu Ülikooli Kliiniku hoonet seestpoolt näha soovivad, peab olema sissepääsuluba või professor Balki nõusolek. Tartu elanikele on külastamine võimaldatud ainult pühapäeviti, väljast sissesõitnule tuleb professor Balk rõõmuga vastu ka teistel päevadel. Kliinikumi ilma loata ei lasta, sest see segab asjaajamist ja põhjustab ebameeldivusi."^[6]

1993. aastal Tartu Ülikooli Kliinikumi põhikirja kinnitamisel arvati Tartu Ülikooli Kliinikumi koosseisuTartu linnas asunud riigi tervisehoiuasutused: Maarjamõisa Haigla (L. Puusepa 8), Maarjamõisa Polikliinik (L. Puusepa 1 a), Tartu Psühhiaatriakliinik (Raja 31), Tartu Lastekliinik (Oru 3, N. Lunini 7), Tartu Kliiniline Nakkushaigla (Lina 7), Tartu Onkoloogia ja Radioloogia Kliinik (Vallikraavi 10), Tartu Naistekliinik (Lossi 36), Tartu Kopsukliinik (Riia 167), Tartu Kliiniline Naha- ja Suguhaiguste Dispanser, (Lossi 21/23, Veski 13) , Tartu Stomatoloogia Polikliinik (Raekoja plats 6), Tartu Spordimeditsiinikeskus (Ülikooli 12/14), Eesti Endokrinoloogiakeskus (Pikk 60/64)^[7]

1998. aasta jaanuaris sõlmisid Eesti Vabariigi Valitsus, Tartu Ülikool ja Tartu linn vastava koostööprotokolli ja 22. detsembril 1998 asutati Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.

Juhtimine

Kliinikumi juhatuse liikmed on Priit Perens (juhatuse esimees), Liis Salumäe (ravijuht), Ilona Pastarus (õenduse ja patsiendikogemuse juht), Joel Starkopf (teadus- ja arendusjuht).

Kliinikumi nõukokku kuulus 2023. aastal kaheksa liiget.

Tartu Ülikooli Kliinikumi logo

Kliinikumi logol on kujutatud süda, mis moodustub kolme ossa keerdunud katkematust Möbiuse lindist. Kolmeks osaks keerdunud lint sümboliseerib harmoonilist tervikut kliinikumi kolme peamise tegevusala – teaduse, õpetamise ja ravimise – vahel. Ülemaailmselt tuntud armastuse ja hoolimise sümbol süda kujutab kliinikumi patsiendisõbralikkust. Süda sümboliseerib elu, mille eest hoolitsemine on kogu kliinikumi tegevuse mõte.^[8]

Kliinikumi logo värvid on punane, sinine ja roheline. Punane ja sinine värv sümboliseerivad vereringe tuntud värvidega. Roheline aga sümboliseerib kasvamist ning elu.^[8]