Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik on Tartus asuv närvikliinik.

Ajalugu

8. november 1920 arstiteaduskonna otsus: asutada Tartu Ülikooli juurde iseseisev neuroloogia õppetool ja eraldada närvihaiguste kliinik vaimuhaiguste kliinikust.

22. november 1920 Tartu Ülikooli arstiteaduskond valis prof. Ludvig Puusepa neuroloogia õppetooli professoriks. Kliiniku kasutusse anti üks Maarjamõisa haiglahoonetest, mida tuli jagada II sisehaiguste kliinikuga.

5. veebruar 1921 närvikliinik kuulutati avatuks. Kliiniku koosseisus: operatsiooniplokk, füsioteraapia osakond – elektri-, foto-, mehhano-, termoteraapia, diagnostikalabor, patohistoloogia labor, keemialabor, eksperimentaalne labor.

9. aprill 1921 esimene operatsioon (sutura nervi ischiadici)

30. aprill 1921 esimene ajukasvaja operatsioon (Tumor regionis anguli pontocerebellaris dextri)

1922 voodikohtade arvu suurendati 75-le

1922 asutati Eesti Neuroloogide Selts.

1923–1939 ilmus 17 köidet "Folia Neuropathologica Estonianat". sealhulgas 9. kd (1929) "Folia Neuro-Chirurgica" nime all. Autoreiks prof. L. Puusepp ja ta õpilased, kuid ka W. E. Dandy (Baltimore), A. Ley (Barcelona), A.E. Walker (Chicago), E. Steblov (Leningrad), M. Mistschenko (Harkov), W. Bechterew (Leningrad), G. Rossolimo (Moskva), W. Freeman (Philadelphia), L. van Bogaert (Brüssel), G. Guillain ja Th. Alajonanine (Pariis) ja G. Marinesco (Bukarest)

1924 võeti kasutusele müelograafia lipiodooliga

1926 asutati röntgenikabinet (varem kasutati II haavakliiniku ja II sisekliiniku kabinetti) (S. Zlaff)

1926 endomüelograafia süringomüeelia puhul

1926 süringomüeelia operatsioon Puusepa meetodil

1928 algas ventrikulaograafia ja pneumoentsefalograafia süstemaatiline kasutamine

1928 logopeediakabinet ja psühhoteraapiakabinet

1930 algas ajuarterite angiograafia kasutamine; regulaarse uuringuna 1936. aastast (meetodi algatas Egas Moniz 1927.a.-l)

1934 sinusograafia

1936 suboktsipitaalne pneumoentsefalograafia

1940 prof. L. Puusepa assistent Felix Raudkepp viidi üle Tallinnasse, kus ta organiseeris neurokirurgia haigla.

31. märts 1945 ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi käskkiri 173a, mille alusel ENSV Tervishoiu Rahvakomisariaadi Närvikliinik sai uueks nimetuseks Vabariiklik Tartu Närvikliinik.

1944–1945 Maarjamõisa kliinikud Punaarmee kasutuses. Seetõttu alustas Närvikliinik tööd I Sisehaiguste kliiniku III korrusel Toomel (praegune Riigikohtu hoone). 1944 kliinikus töötajaid 34.

1949 Dots. V. Üpruse initsiatiivil jagunes kliinik kaheks osakonnaks – 40 voodikohaga neurokirurgia osakond (juhataja. R. Paimre) ning 35 voodikohaga neuroloogia osakond (juhataja L. Rivis).

1951 loodi Vabariiklik Tartu Kliiniline Haigla, mille koosseisus neuroloogia ja neurokirurgia osakond.

23. mai 1978 kliinikule kogu hoone L. Puusepa 2, neurokirurgia osakond asus II korrusele.

17. september 1990 lasteneuroloogia lastehaiglasse.

Närvikliiniku juhatajad

• 1920–1942 Prof. Ludvig Puusepp
• 1942–1944 Prof. Johannes Riives
• 1944–1948 Dots. Voldemar Üprus
• 1948–1984 Prof. Ernst Raudam
• 1984–1996 Prof. Ain-Elmar Kaasik
• 1996–2018 Prof. Toomas Asser
• 2018–... Prof Pille Taba

Kirjandus

• Velliste, A., Tael K., Tartu Ülikooli Kliinikum 200 (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, 2004)