Svetlana Dorošenko
Svetlana Dorošenko (18. detsember 1954 – 18. juuli 2016) oli Eesti näitleja.
Ta lõpetas 1972. aastal Tallinna 45. Keskkooli ja aastal 1975 Tallinna Majandustehnikumi. Aastal 1978 lõpetas ta Vene Draamateatri stuudio esimese lennu.
Ta töötas aastatel 1979[küsitav]–2012 näitlejana Vene Teatris.
Svetlana Dorošenko suri 18. juulil 2016 ja ta maeti 21. juulil 2016 Metsakalmistule[1].
Rolle teatris[muuda | muuda lähteteksti]
- 1979 Aleksei Arbuzov "Julmad mängud"
- 1979 Aleksandr Grišin "Lastevanemate koosolek"
- 1979 Sergei Aksakov "Tulipunane lilleke"
- 1980 Mihhail Šatrov "Sinised hobused punasel luhal"
- 1980 Alejandro Casona "Puud surevad seistes" (Tütarlaps akordioniga)
- 1980 Mihhail Šatrov "Sinised hobused punasel luhal"
- 1980 Alan Alexander Milne "Winnie Puhh ja kõik, kõik, kõik..." (Notsu)
- 1981 Tadeusz Różewicz "Kartoteek" (sekretär)
- 1983 Aleksandr Tsukerman "Kohtumine muinasjutuga"
- 1984 Edvard Radzinski "'Ons armastust olemas?' küsivad tuletõrjujad" (Režissööri abi)
- 1984 Uno Leies/Boriss Štein "Buratino lendab kuule" (Siga)
- 1985 Nikolai Šeiko "Kogu ülejäänud eluks"
- 1985 Svetlana Krassman/Aleksandr Tsukerman "Kuidas kevad linna tuli" (Notsu)
- 1986 Avi Nedzvetski/Robert Burns "Lõbusad kerjused"
- 1986 Mihhail Lermontov "Maskeraad"
- 1986 Avi Nedzvetski/Samuil Maršak "Mängime Maršakki"
- 1987 Nikolai Erdman "Enesetapja" (Naabrinaine; Henrietta Stepanova)
- 1987 Juri Štšekotšihhin "Lõks nr. 46, teine kasv"
- 1987 Sofia Nalkowska "Naiste maja" (Zofia)
- 1987 Aleksandr Volodin "Sisalik" (Sõjamehe naine)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli näitleja Oleg Rogatšov (1959–2016); nende poeg Jegor on arst.