Sveriges riksbank

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sveriges Riksbank)
Panga peakontor Stockholmis aadressil Brunkebergstorg 11
Panga logo

Sveriges riksbank ehk Riksbanken on Rootsi keskpank. See on maailma vanim keskpank[1][2] ja maailma vanuselt kolmas järjepidevalt tegutsenud pank.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

17. ja 18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Riksbanken alustas tööd aastal 1668. Enne teenindas Rootsi riiki aastal 1656 Johan Palmstruchi rajatud Rootsi esimene pank Stockholm Banco (tuntud ka kui Palmstruchi pank). Kuigi tegu oli erapangaga, otsustas selle juhtimise üle kuningas: Palmstruchile saadetud kirjas andis kuningas talle loa tegutsemiseks sätestatud eeskirjade järgi. Ent liiga paljude vajaliku tagatiseta võlakirjade väljaandmise tõttu kukkus Stockholm Banco kokku. Palmstruch, keda peeti panga kahjude eest vastutavaks, mõisteti esialgu surma, kuid hiljem anti talle siiski armu.

1668. aasta 17. septembril anti seni Palmstruchi omanduses olnud panga haldamise privileeg üle asutusele Riksens Ständers Bank (Kuningriigi Seisuste Pank) ja seda juhiti tollase parlamendi kaitse all. Stockholm Banco ebaõnnestumise tõttu juhiti uut panka seisuste riigipäeva vahetu kontrolli all, et hoida ära kuninga sekkumine. Pärast seda, kui aastal 1866 asutati senise riigipäeva asemel parlament Riksdag, sai panga uueks nimeks Sveriges riksbank.

Võttes arvesse Stockholm Bancoga toimunut, ei olnud Riksbankenil lubatud pangatähti emiteerida. Ent aastal 1701 anti pangale siiski luba emiteerida nn kreeditarveid. 18. sajandi keskpaigas hakkasid aga välja ilmuma võltsitud arved ja see tõi kaasa suuri probleeme. Võltsingute ära hoidmiseks otsustati, et pank peaks ise oma pangatähtede jaoks paberit tootma. Seetõttu rajati Stockholmi eeslinna Tumbasse paberiveski nimega Tumba Bruk.

Mõni aasta hiljem rajati ka esimesed kommertspangad, millel oli samuti lubatud pangatähti välja anda. Pangatähed kujutasid endast intressita nõuet pangale ja seetõttu sai neist pankade jaoks arvestatav sissetulekuallikas. Sellest hoolimata pidi kõigi kommertspankade emiteeritud pangatähtede väärtust katma Riksbankenis hoitav tagatis (deposiit).

19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi keskpaiga pangatäht 32 skillingi peale (1843)

19. sajandi kestel säilitas Riksbanken domineeriva positsiooni krediidiasutusena ja pangatähtede emiteerijana. Pank haldas lisaks riiklikke kaubandustehinguid ja jätkas ka krediidi pakkumist üldsusele. Panga esimene harukontor avati aastal 1824 ja seejärel avati filiaal igas läänis. Panga praegused tegevused erinevad 19. sajandil teostatud toimingutest, näiteks ei tehtud sellal mingeid intressimääraga seotud toiminguid.

Riksbankeni kui keskpanga tegevus ulatub tagasi aastasse 1897, mil ühekorraga võeti vastu nii esimene Sveriges Riksbanki seadus kui ka seadus, mis andis pangale eksklusiivse õiguse pangatähti emiteerida. Selle õigusega muutus panga roll ja tähtsus rahapoliitika seisukohalt tänapäevases mõistes täielikuks, sest rahatähtede emiteerimise ainuõigus on rahapoliitikaga seotud toimingute teostamise ja valuuta väärtuse kaitsmise tingimus. Selle otsuse taga olid korduvad nõudmised, et erapangad peaksid lõpetama pangatähtede emiteerimise, kuna arvati, et sellest tulenev kasum peaks saama osaks kogu üldsusele.

20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi valuuta oli kullaga tagatud ja pabersertifikaate võis kuldmüntide vastu vahetada 1931. aastani, mil spetsiaalne ajutine seadus panga sellest kohustusest vabastas. Seadust uuendati igal aastal kuni uue põhiseaduse ratifitseerimiseni 1975. aastal – uus põhiseadus lahutas panga valitsusest eraldiseisvaks organisatsiooniks, millel ei olnud enam kohustust pangatähti kulla vastu vahetada.[3]

1992. aasta novembris kukkus kokku Rootsi krooni fikseeritud vahetuskursiga režiim. 1993. aasta jaanuaris töötas Riksbankeni juhtkond välja uue ujuval vahetuskursil ja inflatsiooni kontrollimisel põhineva rahapoliitika süsteemi. Seda poliitikat mõjutas ulatuslikult Kanada keskpanga Bank of Canada osutatud abi. Sel oli kogemus inflatsiooni kontrollimisega, olles samas Rootsi majandusega sarnanev väike avatud majandus, mida mõjutasid olulisel määral valuutakursi kõikumine.[4]

Aastatel 1991–1993 sai Rootsi riigile osaks kõige ulatuslikum majanduslangus alates 1930. aastatest ja seda hakati kutsuma Rootsi panganduse päästmiseks. Olukorra parandamiseks rakendatud meetmed surusid inflatsiooni alla 2% peale ja inflatsioon oli jätkuvalt aeglane ka sellele järgnenud tugeva kasvu aastatel 1990. aastate lõpul.

Järgmisel kümnendil vähendati panga operatsioonide ja administratiivosakondade töötajate arvu ning suurendati selle arvelt finantsstabiilsuse ja rahapoliitika osakondade töötajate hulka. Muutlike olude tõttu sulges Riksbanken järgmisel kümnendil kõik oma harukontorid Rootsis ning andis müntide ja paberraha käitlemise allhanke korras üle eraettevõttele. Tänapäeval on poliitikaosakonnad keskpanga südamik ja neis töötab ligikaudu pool panga täiskohaga töötajatest, keda on 350.

Moto[muuda | muuda lähteteksti]

Panga moto on "Hinc robur et securitas", mis ladina keelest tõlgituna tähendab "Nüüdsest tugevus ja turvalisus" (rootsi keeles "Härav styrka och säkerhet").

Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks[muuda | muuda lähteteksti]

Kolmesaja tegutsemisaasta tähistamiseks algatas pank 1968. aastal iga-aastase omanimelise auhinna majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks. Auhind antakse üle 10. detsembril Stockholmis Nobeli auhindade üritusel.

Uuenduslikud rahapoliitika algatused[muuda | muuda lähteteksti]

Sveriges Riksbank on tuntud kui üks kõige uuenduslikumaid keskpankasid. Allpool on toodud paar näidet panga uuenduslikest algatustest.

Negatiivsed intressimäärad[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui Rootsi keskpank 2009. aasta 2. juulil diskontomäära (intressimäära, millega keskpank lühikest aega kommertspankadele tagatise vastu raha laenab) 0,25% peale langetas, sai pangast maailma esimene negatiivset intressimäära rakendanud keskpank. See tõi kaasa panga seotud üleööhoiuste intressimäära (intress, mida kommertspangad saavad selle eest, et nad raha üleöö keskpangas hoiustavad) –0,25% peale alla surumise; samal ajal alandati üleöölaenude intress (intress, mida keskpank kommertspankadelt üleöö-laenutehingute eest küsib) 0,75% peale.[5] See samm võeti ette meetmena 2007.–2008. aasta finantskriisi põhjustatud majanduse aeglustumise vastu võitlemiseks. Panga asepresident Lars E. O. Svensson väitis, et tema oleks eelistanud diskontomäära langetamist 0,00% peale, sest sellega "kaasneks paremini tasakaalustatud rahapoliitika koos töötuse madalama taseme ja ressursside kasutamise suurema määraga, ilma et inflatsioon sihist liiga kaugele kõrvale kalduks".[5] Rootsi liikumist negatiivsele diskontomäärale jälgisid suure huviga keskpangad üle maailma.[6]

2014. aasta 28. oktoobril viiski Riksbanken oma diskontomäära 0,00% peale. See käik langetas deposiidi seotud intressimäära –0,75% peale, kuid laenamise intressimääraks jäi 0,75%.[7][8]

2015. aasta 12. veebruaril langetati diskontomäär –0,10% peale. Samal ajal teatas Riksbanken, et pank plaanib osta 30 miljardi Rootsi krooni väärtuses riigivõlakirju ja et nähtavasti võtab pank peagi lisameetmeid.[9][10] Intressimäär alandati –0,85% peale ja laenamise intressimäär 0,65% peale.[11]

Juba 2015. aasta 18. märtsil langetas Riksbanken diskontomäära –0,25% peale.[12][13] Samal ajal teatas pank, et ostab 30 miljardi Rootsi krooni (3,2 miljardi euro) väärtuses riigivõlakirju, et takistada tugevneval kroonil pidurdamast inflatsiooni väikest tõusu.[14] Alates 2012. aasta lõpust kuni 2015. aasta alguseni oli inflatsioon Rootsis nullilähedane (veebruaris 2015 oli see 0,1%), mis oli allpool seatud sihti 2,0%. Need sammud astuti inflatsiooni stimuleerimiseks.[14] Pank teatas ka, et asutus plaanib hoida määra –0,25% juures "vähemalt kuni 2016. aasta teise poolaastani".[12][14] Selle tulemusena langetati intressimäära –1,00% tasemele ja laenamise intressimäära 0,50% tasemele.[11]

Seegi ei olnud intressimäärade langetamise lõpp. Pärast seda langetas Riksbanken määra veel kaks korda: esmalt 2015. aasta 8. juulil 0,10% võrra –0,35% tasemele ja seejärel 2016. aasta 17. veebruaril veel 0,15% võrra –0,50% tasemele. Deposiidi intressimäär oli seejärel –1,25% ja laenamise intressimäär 0,25%.[11][15] Sellele tasemele jäid määrad vähemalt 2018. aasta 21. veebruarini.[16]

E-kroon[muuda | muuda lähteteksti]

Seistes silmitsi loomuliku langusega sularaha kasutamises, astub Riksbanken samme keskpanga digiraha, nn e-krooni kasutuselevõtuks.[17] Sellisel valuutal oleksid samad omadused kui sularahal, aga digitaalsel kujul. 2016. aasta novembris teatas pank edasipüüdlikust teadusuuringute programmist[18], mille eesmärk on aidata pangal otsustada, kas pank peaks e-krooni emiteerimisega alustama. Pank avalikustas esimese vahearuande 2017. aasta septembris ja seal tõsteti esile, et "e-krooni kasutuselevõtule ei ole leitud ühtegi olulist takistust".[19]

Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed asetäitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Christopher Crowe, Ellen E. Meade. "The Evolution of Central Bank Governance around the World", lk 69–90. Journal of Economic Perspectives, sügis 2007, vol 21, number 4.
  2. ↑ History. 23.03.2009. Vaadatud 02.09.2010.
  3. ↑ Frequently asked questions. Sveriges Riksbank, 19.03.2009. Vaadatud 02.09.2010.
  4. ↑ "Inflation Targeting – The Swedish Experience". The Bank of Canada. Vaadatud 26.05.2007.
  5. ↑ 5,0 5,1 Repo rate cut to 0.25 per cent. Sveriges Riksbank. 02.07.2009.
  6. ↑ Bankers watch as Sweden goes negative. Financial Times. 27.08.2009.
  7. ↑ Repo rate cut to zero per cent. Sveriges Riksbank. 28.10.2014.
  8. ↑ How low can you go? Sweden cuts interest rates to zero. The Daily Telegraph. 28.10.2014.
  9. ↑ Riksbank cuts repo rate to −0.10 per cent, buys government bonds for SEK 10 billion and is prepared to do more at short notice. Sveriges Riksbank. 12.02.2015.
  10. ↑ Riksbank Cuts Key Rate to Negative. BlombergBusiness. 12.02.2015.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Repo rate table 2015. Sveriges Riksbank.
  12. ↑ 12,0 12,1 Riksbank cuts repo rate to −0.25 per cent and buys government bonds for SEK 30 billion. Sveriges Riksbank. 18.03.2015.
  13. ↑ Sweden Cuts Key Interest Rate to Minus 0.25%. New York Times. 18.03.2015.
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 Swedish central bank cuts key rate further below zero. Yahoo News. 18.03.2015.
  15. ↑ Repo rate table 2016. Sveriges Riksbank.
  16. ↑ Repo rate, deposit and lending rate | Sveriges Riksbank. Vaadatud 03.04.2018.
  17. ↑ Sweden could become the first major country to issue a national digital currency. Business Insider. Vaadatud 10.11.2017.
  18. ↑ Skingsley: Should the Riksbank issue e-krona?. Riksbanken. Vaadatud 10.11.2017.
  19. ↑ The E-krona project – First interim report. Riksbanken. Vaadatud 10.11.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sveriges Riksbank seisuga 03.04.2018.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sveriges_riksbank&oldid=6372247"