Suusamatk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Suusamatk on suusatades matkamine märgistamata või patrullimata maapiirkonnas või mägedes. Matkareis toimub tavaliselt väljaspool suusaradu ja suusakuurorte ning see võib kesta ühe päeva või kauem. Kui matk kestab kauem, kui üks päev, veedetakse öö mägionnis või telkides. Samuti ei kasutata matkates suusatõstukit ega muud transpordivahendit. Liikumiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid: nii alpi ehk mäesuusatamist, põhjamaade suusatamist (ingl. nordic skiing) kui ka Telemarki. Populaarseks sai selline matkamine nende suusatajate poolt, kes soovisid suusatada uutes kohtades ja/või vältida suusakuurortide kõrget hinda. Väljaspool märgistatud radu matkamine vajab head ortienteerumisoskust ning sobiva raja leidmise oskust mägedes, kus võivad esineda lumelaviinid.

Suusamatkamine on võimalik kõikjal, kus on piisavalt lund. Hooaeg kestab jaanuarist maini või juuni alguseni, kuigi klassikaline suusamatka hooaeg Euroopas on märtsist maini.

Kuna läbitakse maastikku, mis võib muutuda täiesti tasasest kuni äärmiselt järsuni, tuleb kasutada laiemaid ja lühemaid suuski. Suusataja kontsad peavad olema loomuliku libisemise võimaldamiseks vabad, seega peavad kannad suuskadel liikumise hõlbustamiseks suusa küljest lahti käima. Selleks kasutatakse suusasidemeid, mis sellist liikumist võimaldavad. [1]

Suusamatk

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Alpides toimus esimene suusaretk 1894. aastal, kui kirjanik Arthur Conan Doyle oli oma tuberkuloosihaige abikaasa mägedesse ravile saatnud. Igavuse peletamiseks õppis ta suusatama ning sõitis suuskadel Davosist Arosasse. Esimese suusaturismireisi korraldas Arnold Lunn 1903. aastal Šveitsis Adelbodenis.

Suusanahad

[2]

Suusanahad[muuda | muuda lähteteksti]

Suusanahad on ribad, mis kinnituvad suuskade põhjale selleks, et aidata nõlvadel üles liikuda. Minevikus neid valmistati hülgenahast, nüüd on need tavaliselt valmistatud nailonist või mohäärist või nende kombinatsioonist. Suusanahad on loodud selleks, et saaks lumel paremini edasi liikuda, tahapoole libisemata. Nahkade välispinnal on karvad või soomused, mis haaravad lund, takistades suuskade tahapoole liikumist. Suuski ettepoole nihutades lamenevad need pinnad libisemiseks. Allamäge suusatades tuleb need eemaldada. [3]

Terminoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Suuskadega matkamisega kaasneb nii ülesmäge kui ka allamäge liikumine ilma suuski eemaldamata. Olenevalt juurdepääsu võimalustest ja asula lähedusest eristatakse järgnevaid termineid:

Frontcountry

Maastik, mis ei asu rajal, kuid selle vahetus läheduses. Radade juures on suusatõstukid ning esmaabiteenused.

Slackcountry

Maastik, mis ei asu tähistatud suusapiirkonnas ning kuhu pääseb ligi suusaliftiga, kasutamata suusanahkasid või -saapaid.

Sidecountry

Maastik, mis asub väljaspool suusapiirkonda ning kuhu pääseb ligi suusaliftiga. Tavaliselt on suusatajal vaja ka matkata, kasutada suusanahkasid või ronida, et jõuda sellisele maastikule ning sealt tagasi.

Backcountry

Kõrvaline maastik, kuhu ei ole võimalik suusaliftiga minna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.chamonix.net/english/ski-touring-introduction Vaadatud 08.05.2021
  2. Erik Aru. Ärileht, 06.12.2006 https://arileht.delfi.ee/artikkel/51066921/pohjamaades-suusatavad-jumaladki. Vaadatud 08.05.2021
  3. https://www.rei.com/learn/expert-advice/climbing-skins-accessories.html Vaadatud 08.05.2021