Surematu polk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Surematu polgu marss Moskvas, 9. mail 2015

Surematu polk (vene keeles «Бессмертный полк») on Venemaa riiklik propaganda-aktsioon, mida korraldatakse igal aastal võidupühal 9. mail Suures Isamaasõjas osalenud põlvkonna mälestuseks. Aktsiooni osalised kannavad linnade tänavatel rongkäigus Nõukogude Liidu poolel Suures Isamaasõjas osalenud sugulaste – sõjaveteranide, partisanide, tagalatöötajate, koonduslaagrite vangide, Leningradi blokaadis viibinute, sõja-aja laste – portreefotosid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Surematu polgu marss Rostovis Doni ääres 9. mail 2013
Venemaa president Vladimir Putin Surematu polgu marsil Moskvas 9. mail 2015

Idee kanda 9. mai võidupäeva rongkäigus oma Suures Isamaasõjas osalenud esivanemate portreesid sündis 2011. aastal Siberis Tomski ajakirjanikul Igor Dmitrijevil. "Võidupäev on alati olnud meile tõeliselt oluline," rääkis tema kolleeg Sergei Lapenkov. "Me kõik oleme sõdurite lapselapsed, kõik meie vanaisad sõdisid. Ja Igor märkas, mida aja möödumine endaga kaasa on toonud – üha vähem ja vähem oli veterane ning rohkem ja rohkem pompoosseid kõnesid." Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal paraad sõjas sõdinud esivanemate portreedega. "Me tahtsime pidupäeva tagasi andmist tõelisele kangelasele – sellele persoonile, kes tegi sõja läbi ja kellele me oleme ülimalt tänulikud, et oleme täna elus."[1]

Järgmisel 2012. aastal panid ajakirjanikest sõbrad teema meediasse üles ja see sai tugeva vastukaja: paraadile tuli 6000 inimest portreedega. "Esimesel aastal me valmistasime 2000 plakatit pluss paljud inimesed tulid omatehtud plakatitega või kandsid lihtsalt fotosid," ütles Lapenkov.[1]

Järgmistel aastatel levis liikumine "rohujuuretasandi"-liikumisena üle Venemaa. Mõnel pool tekkisid küll algul arusaamatused kohalike võimudega. Kemerovos nõudis kohalik võim, et marsitaks Venemaa võimupartei Ühtse Venemaa lipuga, ettepanek lükati küll tagasi. Mõnelpool keeldusid võimud polgu rongkäiku lubamast, kuna ei suudetud eelnevalt öelda marssijate arvu. Üldiselt olid kohalikud rongkäigud organiseeritud kohalike ajakirjanike poolt, kellel olid sidemed Tomski "keskstaabiga": Lapenkovi sõnul oli ainuke tingimus, et kohalikud organisatsioonid järgneksid Tomski juhtimisele ja püsiksid mittetulunduslike, apoliitiliste ja mitteriiklikena.

2013. aastal toimus rongkäik esimest korda Moskvas, kus sealne organisaator Nikolai Zemtsov registreeris iseseisvalt ürituse nimega Surematu polk – Moskva. 2014. aastal tegi Venemaa Presidendi Administratsiooni ülem Sergei Ivanov korralduse, et kõik kohalikud organisatsioonid peavad alluma Zemtsovi liikumisele. 2015. aastal registreeriti Zemtsovi organisatsioon nimega Surematu polk – Venemaa. Seega võeti üritus nüüd Venemaa riigivõimude poolt üle. "Mingil hetkel otsustasid nad enam mitte teha koostööd rohujuureliikumisega ja ehitasid oma organisatsiooni," ütles Lapenkov. "Meie koordinaatoreid ei kaasatud. Mitte ühtki rohujuuretasandi-organisatsioonide vabatahtlikku. Ja nii ilmus Surematu polk – Venemaa, täiesti kunstlik organisatsioon."

Kohe varsti ilmnesid uued suundumused. Samaras esitati koolidele marsil osalemise kvoodid. Nižni Novgorodis teatasid õpilased, et nad on sunnitud kandma tundmatute inimeste portreesid. Arhangelskis keelasid ametnikud aktivistidel kanda Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide meremeeste fotosid, kes olid toimetanud Nõukogude Liidule lendliisi abi, viidates "praegusele poliitilisele olukorrale". "Sellest sai "kohustusliku patriotismi" juhtum, mille alternatiivina oli Surematu polk algselt loodud," ütles Lapenkov. Uus riiklikult juhitud liikumine vastutas ka nõukogude ja stalinistlike sümbolite kasutamise dramaatilise suurenemise eest ning oranžimusta Georgi lindi massilise jagamise eest. Samal ajal on algseid Surematu polgu korraldajaid võimutruudes meediakanalites regulaarselt hukka mõistetud kui "välisagente".[1]

9. mail 2018 osales Surematu polgu marsil üle Venemaa hinnanguliselt 10 miljonit inimest, nendest 1 miljon Moskvas, kus oma sõjas osalenud isa portreega marssis ka Venemaa president Vladimir Putin.[2] Surematu polgu marsid toimusid 9. mail 2018 rohkem kui tuhandes linnas Venemaal ja paljudes välismaa linnades.[3]

Surematu polk Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Aastast 2015 on Surematu polgu marsse korraldatud ka Eestis, üks selle organisaatoreid Tallinnas on olnud Pronksiöö "kangelane" ja Öise vahtkonna aktivist Dmitri Linter. Katrin Lust kommenteeris oma Facebooki lehel: "Sõbrad. Jõudsin just Pronkssõduri juurest koju ja asi kiskus ikka päris käest. Ühed mehed lehvitasid Venemaa lippu ja teatasid näpuga meile suunates 'las need kohalikud aborigeenid filmivad'. Mõne hetke pärast tõsteti juba häält, karjuti mu peale jne. Poleks ealeski arvanud, et keset kodulinna võin end tunda nii vihatuna. Siin rahulikum lõik päevast. Homme näete midagi muud. Praegu üritan rahuneda!"[4]

2018. aasta 9. mail toimusid Surematu polgu marsid Eestis Tallinnas, Narvas, Sillamäel ja Kallastel. Tallinnas kogunes autobussijaama juurde Odra tänavale mõnisada inimest, kes liikusid sealt Siselinna kalmistule Pronkssõduri juurde.[5]

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]