Surdegise Püha Vaimu klooster

Surdegise Püha Vaimu klooster (leedu keeles Surdegio Šv. Dvasios vienuolynas) on endine õigeusu mungaklooster Leedus, mis asub Anykščiai rajoonis Troškūnai vallas Surdegise alevis.

Kloostri säilinud hooned ja kirik (praegu katoliku kirik) on aastast 2018 muinsuskaitse all.

Ajalugu

Aastal 1510 lubas Surdegise maaomanik Bagdonas Staveckis Valevski-Levkovskitel sinna õigeusu kiriku ehitada.

Aastal 1530 pühitseti kirik koos kiriku juures voolava allikaga Jumalaemale, ühtlasi sai kirik omale Jumalaema kujutava ikooni. Selle kõrvale rajas Biržai kirikuvanem Aleksejus Feodorovičius Kolmainu kiriku, mis oli samuti õigeusu kirik. Aastal 1612 või 1625 alustati vana Jumalaema kiriku asemele uue kivihoone ehitamist. Hoone valmis aastal 1636. Aastal 1627 asutas sealse mõisa omanik Ana Staveckaja Surdegisse õigeusu mungakloostri.^[1]

Ana Staveckaja eraldas kloostrile ka maad. Kloostrile kuulus Anykščiais asuv veski ja aastast 1864 ka kalastusõigus Rubikiai järvel (varem kuulus see Troškūnai bernardiinide kloostrile).

Hiljem finantseerisid kloostrit mitmed Ogińskite perekonda kuuluvad inimesed. Aastal 1721 annetas kloostrile sada rubla ka Peeter I.

R. Laukaitytė uurimuse kohaselt ei toonud erinevalt teistest aladest, mis Poola jagamisel Venemaaga liideti, võimuvahetus kaasa uute õigeusu kihelkonnakirikute rajamist. Õigeusu kiriku tegevus keskendus Leedu aladel olemasolevatele kloostritele Surdegises, Vievises, Kruonises ja Vilniuses.^[2] Kui aastal 1812 oli vaja lagunenud kiriku asemele uus ehitada, pidi seda finantseerima Riia õigeusu kogudus.^[3]

Klooster allus algul Kiievi metropoliitidele, aastast 1778 Minski piiskopkonnale, aastast 1778 Polotski piiskopkonnale ja aastast 1840 Leedu piiskopkonnale.

Aastal 1822 valmis kloostri külalismaja. Kloostri juures tegutses tsaariajal kohalik kool, mille kulud klooster ka kattis.

Aastal 1858 kuulus kloostrile 60,32 tiinu maad. Aastal 1880 jättis mõisnik Ivanas Balobuševičius oma testamendis kloostrile 48 tiinu maad Jukiškėse külas. Aastal 1889 sai klooster 70 hektarit maad Žemaičių Kalvarijas, lisaks sealsele kloostrile kuulunud hooned.

Aastal 1915 evakueeriti klooster sinodi otsusega sõja eest Moskvasse, kus see kaks aastat hiljem suleti. Sellest ajast peale on sealne õigeusu kirik hooletusse jäänud ja lagunenud; kadunud on ka sealne õigeusu kihelkond.^[4] Säilinud on teine õigeusu kirik, mis anti üle sealsele katoliku kogudusele. Alevi õigeusklikust minevikust on säilinud vaid aastal 1869 ehitatud kabel, kus asus koopia Surdegise Jumalaema ikoonist. Panevėžysi vene kultuuriseltsi eestvedamisel tehti kabel korda ja asetati sinna aastal 2012 ka ehtne Surdegise Jumalaema ikoon, mis sattus aastal 1936 Kaunase õigeusu koguduse kätte;^[5] ühtlasi tehti korda ka Surdegise vene kalmistu.

Viited

↑ Pawluczuk U. A.: Życie monastyczne w II Rzeczypospolitej. Wydawnictwo Uniwersytetu w Białymstoku, 2007. ISBN 978-83-7431-127-4.
↑ Laukaitytė, Regina. Stačiatikių bažnyčia Lietuvoje XX amžiuje. Vilnius, 2003
↑ Сурдегская икона Божией Матери
↑ G. Szlewis, Православные храмы Литвы, Свято-Духов Монастыр, Vilnius 2006, ISBN 9986-559-62-6, lk 437-438
↑ G. Szlewis, Православные храмы Литвы, Свято-Духов Монастыр, Vilnius 2006, ISBN 9986-559-62-6,lk.443

Välislingid

[1] Pawluczuk U. A.: Życie monastyczne w II Rzeczypospolitej. Wydawnictwo Uniwersytetu w Białymstoku, 2007. ISBN 978-83-7431-127-4.

[2] Laukaitytė, Regina. Stačiatikių bažnyčia Lietuvoje XX amžiuje. Vilnius, 2003

[3] Сурдегская икона Божией Матери

[4] G. Szlewis, Православные храмы Литвы, Свято-Духов Монастыр, Vilnius 2006, ISBN 9986-559-62-6, lk 437-438

[5] G. Szlewis, Православные храмы Литвы, Свято-Духов Монастыр, Vilnius 2006, ISBN 9986-559-62-6,lk.443

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]