Kruonis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kruonis

leedu Kruonis
poola Kronie

Kruonise vapp

Elanikke: 661 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 45′ N, 24° 15′ E
Kruonis (Leedu)
Kruonis

Kruonis on alev Leedus Kaišiadorysi rajoonis, Kruonise valla halduskeskus. Alevi lähistel asub Kruonise hüdroakumulatsioonijaam.

Kruonises on keskkool, postkontor, kultuurikeskus ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on XIX sajandil rajatud kõrts, aastal 1919 ehitatud katoliku kirik ja aastal 1927 ehitatud õigeusu kirik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asula tekkis XV sajandil Leedu suurvürstidele kuuluva Kruonise mõisa juurde. Aastal 1472 lasi Kazimierz IV sinna kabeli ehitada. Tänapäevases asukohas asub Kruonis XVI sajandi keskpaigast alates.[2]

Kruonis (Crono) vanal kaardil

Juudid asusid Kruonisesse elama juba XVI sajandil. Umbkaudu sel ajal asusid sinna elama ka karaiidid, sealne karaiitide kogukond oli üks vanemaid Leedus, kuigi suri välja XVIII sajandil.[3]

Aastail 1570–1831 oli Kruonis Ogińskite valduses. Need lasid sinna kohe oma valitsusaja algul õigeusu kiriku ehitada, aga aastal 1610 valmis sealne uniaatide kirik, mis oli esimene omataoline Leedu aladel.[4] Kolm aastat hiljem kanti Kruonis esmakordselt kaardile (Crono). Aastal 1649 hakkas selle kiriku juures tegutsema ka uniaatide klooster. XVII sajandi alguses valmis sealse mõisa peahoone.

Kruonise alev rajati sama sajandi keskpaigas külast põhja poole ristmikule. Seda mainiti kirjalikes allikates esmakordselt aastal 1693. Alev põles aastal 1787 maha.

Tsaariajal kasutati Kruonise kohta venekeelset nimekuju Кроне.[5] Aastal 1812 laastasid sealset mõisa prantsuse sõdurid. Alevi elanikud osaliesid aktiivselt Jaanuariülestõusus, seetõttu küüditati neist paljud Siberisse ja nende asemele asusid elama venelased.

Teise maailmasõja alguses vahistasid leedulased Kruonises elanud juudid, mõned neist, kel olid naabritega tülid, ka hukati, ent ülejäänud lasti vabadusse. Hiljem sunniti nad siiski asulast lahkuma ja anti üle sakslastele, kes sealsed juudid ka hukkasid.[3][6] Sõja ajal põles alev taas. Seal hukati aastal 1944 ka Vilniuse ja Leedu peapiiskopkonna piiskop Sergi (Voznessenski) (tol hetkel ka Eesti ja Läti õigeusu kirikute eksarh). Ühe versiooni kohaselt tapsid ta saksa sõdurid,[7] teise versiooni kohaselt partisanid (versioon tugineb ühe partisani pihtimusel), kolmanda kohaselt aga Kārlis Ulmanise auvalvesalk.[8]

Sõja järel tegutsesid alevi ümbruskonnas Leedu metsavennad. Kruonises paiknes toona NKVD sõjasalk. Nõukogude ajal oli Kruonis kohaliku kolhoosi keskasulaks.[9] Aastal 1946 rajati sinna auruveski ja saekaater. Aastal 1978 valmis Kruonise hüdroakumulatsioonijaam.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. „Kauno marios“. Paruošė Lietuvos TSR paminklų apsaugos ir kraštotyros draugijos Kauno skyrius // Vilnius, „Mokslas“, 1981. 45 lk.
  3. 3,0 3,1 “Kruonis” - Encyclopedia of Jewish Communities in Lithuania (Lithuania)
  4. „Kaišiadorių rajono savivaldybė - Istorija“.
  5. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 798 lk.
  6. http://www.yadvashem.org/yv/en/about/institute/killing_sites_catalog_details_full.asp?region=Troki&title=Troki%20county
  7. Шкаровский М. В. Церковь зовёт к защите Родины. — СПб., 2005, lk. 196.
  8. Шкаровский М. В. Церковь зовёт к защите Родины. — СПб., 2005, lk. 197.
  9. Dalia Puodžiukienė. Kruonis. Visuotinė lietuvių enciklopedija, T. XI (Kremacija-Lenzo taisyklė). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2007. 143-144 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]