Suomenlinna kirik

Suomenlinna kirik tänapäeval

Kirik 1908. aastal enne ümberehitust

Suomenlinna kirik (soome keeles Suomenlinnan kirkko, rootsi keeles Sveaborgs kyrka) on 19. sajandist pärinev õigeusu kirikuna ehitatud ja 20. sajandil ümber ehitatud luteri kirik Soomes Helsingis.

Ajaloost

Kirik ehitati 1854. aastal garnisoni õigeusu kirikuna Suomenlinna merekindluse vene sõdurite jaoks. Viiel saarel laiuva kindluse pühakoda asetseb Iso Mustasaari (rootsi keeles Stora Östersvartö) keskel, selle kõrgeimas osas. Seda ümbritsevad teised kindluse ehitised, kirikust idas laiub vana paraadiväljak ja lõunas park. Kirik on orienteeritud edela-kirde suunaliselt.

Õigeusu kiriku ehituse plaanimist alustati juba sajandi algupoolel. Esimesed plaanid joonestas 1820. aastatel arhitekt Carl Ludvig Engel klassitsistlikus stiilis, sobitumaks kindlusekompleksi ülejäänud hoonetega, samuti Helsinki toonase klassitsistliku ilmega. See kavand ei teostunud ning ehitise projekteeris lõpuks vene-bütsantsi stiilis Nikolai I aegse Venemaa keisririigi ametlik arhitekt Konstantin Thon. Kirik pühitseti Aleksander Nevskile. Algselt oli Suomenlinna Aleksander Nevski kirikul viis sibulkuplit. Krunti ümbritsev suurtükkidest ja kettidest aed ehitati 1870. aastatel. 1885. aastal valati Moskvas 6683 kg kaaluv kirikukell, mis on Soome suurim; nüüd on see eksponeeritud kiriku kõrval. 1891. aastal anti kirikule katedraali staatus.

1918. aastal muudeti õigeusu kirik evangeelseks luterlikuks kirikuks, näitamaks Soome iseseisvumist ja eraldumist Venemaast. Nelja väiksema torni sibulkuplid võeti maha ja peatornile anti gustaviaanlik kujundus. Ikonostaasi ja ikoonid ladustas Helsinki linn, kuida praegu on nende asukoht teadmata. 1920. aastatel otsustati kirik põhjalikult renoveerida ja anda sellele lisaks konstruktsiooni parandamisele läänelikum kujundus. Ideekonkursi võitis arhitekt Einar Sjöström ning ümber ehitatud kirik taaspühitseti 28. aprillil 1929. aastal.

Alates 1929. aastast on kiriku peakuppel ühtlasi tuletorn. See on oma 54,2 meetriga merepinnast Soome kõrgeim majakas. Valgussignaaliks on neli lühikest vilgutust, mis annavad morsekoodis Helsingi esitähe H.

Pildid

• 
  Sisevaade altari suunas
• 
  Orel
• 
  Kantsel
• 
  Kirikukell
• 
  Aed
• 
  Tuletorn kupli tipus
• 
  Mälestusmärk eestlastele