Sundmõtlemine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sundmõtlemine ehk obsessiivne mõtlemine on inimese mõtlemishäire, kus pähe tulevad korduvad mõtted või kujutlused, millest on keeruline vabaneda ja mis võivad tekitada erinevaid emotsioone. Tihtipeale puudub neil sundmõtetetel reaalne põhjus, nad tulevad pähe, kuigi ei seondu reaalse olukorraga ja nende eemaletõrjumine või vältimine võib inimese olukorda isegi halvendada. Sundmõtted võivad olla seotud selliste inimese igapäevaste hirmudega nagu "pliit jäi välja lülitamata või uks lukustamata" või muude ebameeldivate mälestustega nagu vägivald enda või teiste suhtes. Sundmõtetega inimene saab tavaliselt aru, et painavatel mõtetel puudub reaalne taust, aga ta ei saa neid mõtteid ära lõpetada.[1]

Sundmõtted on tihtipeale ebameeldivad, siivutud ja võõrana tunduvad, kuid obsessiiv-kompulsiivset häiret esineb vaid 2,5–3 protsendil inimestest. Tavaliselt esineb sundkäitumist ja sundmõtlemist 80–88 protsendil tervetest inimestest. Levinum sundmõte on määrdumis- või nakatumishirm, kui inimene kardab pisikuid, kiiritust, mürki.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]