Sulgpilved

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib pilvevormist Cirrus vertebratus; varem on sulgpilvedeks nimetatud kõiki kiudpilvi

Cirrus vertebratus
Cirrus vertebratus

Sulgpilved ehk Cirrus vertebratus (Ci vertebratus ehk Ci vert) on kiudpilvede vorm. Nad on tavaliselt läänest itta ulatuvad kõrgel (parasvöötmes kõrgusel 7–10 km, troopikas kõrgusel 17–18 km) paiknevad pikad kitsad pilveribad, mis koosnevad jääkristallidest.[1]

Sulgpilved on läbipaistvad ega kata kogu taevast, neil on iseloomulik katkendlik struktuur: keskel on tihedam pilveriba ja sellest hargnevad kahele poole pilveniidid.[1] Nad esinevad tavaliselt juhul, kui ilm on hea ning on olemas tõusvad õhuvoolud ja õhu turbulentsus.[2]

Sulgpilved said oma nime selle järgi, et sageli sarnanevad nad linnusulega, mille keskset rootsu ümbritsevad kahest küljest õrnad suleebemed.[1]

Pilved meenutavad ka vanaaegset kaartega laeva ja seetõttu on neid kutsutud ka Noa laevaks.[3]

Mõnikord on neid võrreldud ka kala skeletiga, sest nad meenutavad kala selgroogu roietega.[1]

Nende kuju võib meenutada ka mäeahelikku satelliidipildil, kus pilved sarnanevad lumikattega mäeahelikuga, mille harjalt voolavad kahes suunas alla jõed.[1]

Kui taevas on sulgpilved, võib ennustada, et mõne aja pärast, näiteks järgmisel päeval, saabub vihm.[3]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 M.Jürissaar. Kiudpilved, Eesti Loodus, 1999, nr 4
  2. Атлас облаков
  3. 3,0 3,1 Pilvede kool EMHI lehel