Strešyn

Strešyn
valgevene	Стрэшын * / Strešyn *transkriptsioon: Strešõn
vene	Стрешин (Strešin)
	Strešyni lipp Strešyni vapp
Pindala	4 km²
Elanikke	1205 (2018)
Koordinaadid	52° 44′ N, 30° 7′ E

Strešyn (transkribeerituna Strešõn) on alev (endine linn) Valgevenes Homieli oblastis Žłobini rajoonis, Strešyni külanõukogu halduskeskus. Alev asub Dnepri jõe kaldal, oblasti keskusest Homielist 105 ja rajooni keskusest Žłobinist 21 kilomeetri kaugusel.

Poola keeles on alevi nimekuju Streszyn.

Alevis on metsamajand, jõesadam. Haridust annab keskkool, alevis on postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

888 (1826)
1188 (1860)
1064 (1890)
2106 (1897)
3246 (1909)
1425 (2000)

1300 (2004)
1200 (2006)
1263 (2009)
1226 (2016)
1205 (2018)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Strešynisse rajati XII sajandil puidust piirdeaia, muldvalli ja vallikraaviga linnus, mille juurde kujunes ka asula. ^[2] Asula kuulus algselt Polotski vürstiriiki, hiljem aga Tšernigovi vürstiriiki.

Strešyni kohta on kirjalikke teateid alates XIV sajandist. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga aastail 1565-1566 hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda.^[3] XVI sajandi lõpupoolel nimetati seda dokumentides linnaks. XVI-XVII sajandil kannatas Strešyn korduvalt tatarlaste ja Moskva vägede rüüsteretkede läbi.

XVII sajandi alguses ehitasid aleviku omanikud Sołtanid sinna katoliku kiriku. Aastal 1638 oli seal katoliku kiriku kõrval ka õigeusu kirik, seal asusid nii linnus kui mõis, linnuse juurest viis aga parv üle Dnepri jõe.^[4] Aastal 1654 rüüstasid alevit kasakad, kes põletasid maha ka sealse linnuse. Aastal 1700 asutati Strešynisse potasevabrik.

Seoses Poola jagamisega läks alev aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Rogatšovi maakonda. Toona oli see Ostermanide valduses. Aastal 1807 valmis seal praegune õigeusu kiriku hoone. Aastal 1897 oli alevis 10 poodi, kaks palvemaja, postkontor, auruveski, kõrts. Strešynis peeti kaks korda aastas laata. Aastal 1909 oli alevis kool, mille juures tegutses ka raamatukogu.

Aastal 1917 sulgesid enamlased sealse kiriku. Aastal 1918 vallutasid Strešyni Saksa väed. Aastal 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et alev kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks Strešyn Valgevene NSV koosseisu aastal 1924, kus sellest sai samanimelise rajooni ja külanõukogu halduskeskus. Asula elanikud moodustasid seal kaks kolhoosi. Alevi staatuse sai Strešyn 24. septembril 1938. 11. augustist 1941 kuni 29. novembrini 1943 oli alev Saksa okupatsioonivägede kontrolli all, kes hukkasid 319 sealset elanikku. Sõja alguses avati kohalike elanike palvel taas sealne kirik, ent hiljem suleti see taas. Aastast 1986 on kirikuhoone taas õigeusu kiriku valduses.

Strešyn
Kirik

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Iaan Karmianski – Valgevene vaimulik
Nikolai Kirov – Nõukogude jooksja
Grigori Rutman – Nõukogude keemik
Dzmitryj Biarnacki – Nõukogude sõjaväelane

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Численность населения на 1 января 2018 г. и среднегодовая численность населения за 2017 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа. Нацыянальны статыстычны камітэт Рэспублікі Беларусь
↑ Ткачоў М. Замкі і людзі. — Менск, 1991. lk. 150.
↑ Вялікі гістарычны атлас Беларусі Kd.2, lk. 112.
↑ ВКЛ. Энцыкл. Kd. 2. — Менск, 2005. lk. 638

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Poola Kuningriigi geograafiline leksikon

[1] Численность населения на 1 января 2018 г. и среднегодовая численность населения за 2017 год по Республике Беларусь в разрезе областей, районов, городов и поселков городского типа. Нацыянальны статыстычны камітэт Рэспублікі Беларусь

[2] Ткачоў М. Замкі і людзі. — Менск, 1991. lk. 150.

[3] Вялікі гістарычны атлас Беларусі Kd.2, lk. 112.

[4] ВКЛ. Энцыкл. Kd. 2. — Менск, 2005. lk. 638

[1]

[2]

[3]

[4]