Strandmann (aadlisuguvõsa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Strandmanni suguvõsa aadlivapp

Strandmann, ka Strandtmann (vene keeles Штрандман) on Riiast pärit aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Ameerika Ühendriikides.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsaliin algab Riias sündinud David Strandmanniga (1630-1693). Tema pojapoeg Gustav Heinrich Strandmann (1704−1778) tõsteti Püha Rooma keisri poolt 8. mail (vkj) 1740 aadliseisusse.[1] Tema kahest pojast põlvnesid suguvõsa vanem ja noorem liin.

Strandmannid rüütelkonna matriklis[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Heinrich von Strandmann (1704−1778) immatrikuleeriti 1750. aastal Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 24. veebruaril (vkj) 1827 võeti Eestimaa rüütelkonna matriklisse Otto Karl Friedrich von Strandmann (1789−1840).

Jalaväekindral Gustav Ernst von Strandmann (1742−1803)

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Strandmanni suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Aa mõis. Suguvõsa valduses 1787−1841
Cirsti fideikomissmõis. Strandmannide valduses alates XVIII sajandist
  • Eestimaa:
    • Aa (Haakhof) (1787−1807 pandi-, 1807−1841 pärusvaldus), Kiideva (Kiwidepäh) (1786−1802, pandivaldus), Lihula (Schloß Leal) (1802−1810, pandivaldus), Sipa (Sippa) (1802−1810, pandivaldus)
  • Grodno kubermang:
    • Hornõ (kuni 1936)
  • Liivimaa eesti distrikt:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Alamõisa (Aahof) (alates 1701, pandi- ja rendivaldus), Cirsti (Zirsten) (1766−1791 ja u 1796−1920, fideikomiss aastast 1842), Krapa (Kroppenhof) (1728−1809), Lautere (Lauternsee) (1904−1920), Litene (Lettin) (alates 1701, pandi- ja rendivaldus), Vāckalni (Teutschenbergen) (1766−1791 ja u 1796−1920, fideikomiss aastast 1842), Vana-Gulbene (Alt-Schwanenburg) (alates 1701, pandi- ja rendivaldus)
  • Saaremaa:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 192-193.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, f. 1674, n. 2, s. 191.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 450.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 401 [1].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 192-197 [2].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 452-467.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIV. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2003. Lk 188.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]