Stato da Mar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Veneetsia koloniaalimpeeriumi kaart

Stato da Mar ehk Domini da Mar ("mereriik/-valdused") tähistas Veneetsia vabariigi mere- ja ülemerevaldusi, mille hulka kuulusid Istria, Veneetsia Dalmaatsia, Veneetsia Albaania, Euboia saarel asunud Veneetisa Negroponte kuningriik, Peloponnesosel asunud Veneetsia Morea kuningriik, Egeuse saared (nn "Saarestiku hertsogiriik"), Kreeta (tollase nimega Candia kuningriik) ja Veneetsia Küpros.

Stato da Mar oli üks osa Veneetsia valduste kolmest osast. Teised kaks olid doodžile alluv Dogado ja Domini di Terraferma (maismaavaldused Põhja-Itaalias).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Veneetsia meretaguse impeeriumi loomine algas aasta 1000 paiku Dalmaatsia vallutamisega ja impeerium jõudis oma suurima ulatuseni Neljanda ristisõja lõppedes aastal 1204, mil Veneetsia vabariik omandas suure osa Bütsantsi maadest. Ent enamikku neist aladest Veneetsia tegelikult ei kontrollinud ja neid valitsesid Bütsantsi riigi järglased Epeirose despootkond, Nikaia keisririik ja Trapezundi keisririik. Lisaks kaotati suur osa valdustest peagi taas kui Nikaia Bütsantsi keisririik suutis Bütsantsi aastal 1260 tagasi vallutada.

Üha suureneva Osmanite riigi surve all kaotati ja korraldati ümber paljud territooriumid. Olulisemad riikidevahelised konfliktid olid seitse Osmanite-Veneetsia sõda (vahemikus 15. sajandist 18. sajandini alguseni), Kreeta sõda (16451669) ja Morea sõda (16841699).

Vabariigi lõpuajaks aastal 1797 (vaata Campo Formio rahu) olid vabariigi ülemerevaldustest alles jäänud Istria, Dalmaatsia, Korfu ja Joonia saared.

Valdused[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Da Mosto, Andrea. "L'Archivio di Stato di Venezia", Biblioteca d'Arte editrice, Roma, 1937.
  • Mutinelli, Fabio. "Lessico Veneto". Tipografia Giambattista Andreola, Venezia, 1852.