Idufirma

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Start-up)
Jump to navigation Jump to search

Idufirma (ingl start-up) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav eskaleeruv e järk-järgult laienev ärimudel.

Terminid ja õigekiri[muuda | muuda lähteteksti]

Idufirma ingliskeelne vaste on start-up, mis kirjutatakse sidekriipsuga, tsitaatsõnana kaldkirjas ja ülakomaga, nt start-up'id, ahelliitsõnana start-up-firmad või start-up-ettevõtted.

Toimetaja Erkki Sivonen andis keelenõuandjaile teada, et võttis tõenäoliselt 2000. aastate keskel Eesti Ekspressis käibele start-up'i vaste idufirma.[1]

Idufirma eestikeelseks vasteks on keelenõuandjad pakkunud käivitusfirma ja käivitusettevõte, kuid need pole laia tarvitusse võetud. Vasteks on pakutud ka iduettevõte, sest firma on kahetähenduslik ja tähendab nii ettevõtet kui ärinime.[2]

2011. aastal nimetab Peep Nemvalts idufirmat liiga kujundlikuks ja pakub neutraalsemaks, läbinisti eestikeelseks vasteks algäri või lähteäri, kus alg- oleks ühesilbilisena otstarbekam.[3]

Idufirma kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Idufirma ei ole "päris firma", kus teatakse, kuidas raha teenida, vaid grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi.[4]

Idufirmat eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutsevad tehnoloogia- või tarkvara-alal, kuna seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad.

Idufirma rahastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Idufirma tegevuse rahastamiseks on mitu võimalust. Kui firma asutajad rahastavad oma tegevust ise, siis sellist tegevust nimetatakse bootstrapping. Kiirema kasvu saavutamiseks kaasavad idufirmad sageli välisinvesteeringuid, andes investeeringu vastu ära osa firmast. Investoreid on peamiselt kahte tüüpi: isiklikku raha panustavad eraisikud, nn äriinglid, ja investeerimisfondid ning riskikapitalifirmad, mis koondavad mitme isiku raha. Idufirmale investeeringu saamist nimetatakse raha tõstmiseks. Oma tegevuse käigus võib idufirma raha tõsta korduvalt.

Lisaks investorite, sh riskiinvestorite kapitalile on võimalus investeerida ainult juba teenitud raha. Nii kasvab firma aga palju aeglasemalt kui hästi rahastatud konkurent.[4]

Kiirendi[muuda | muuda lähteteksti]

Idufirmade kiirema arengu saavutamiseks on loodud ettevõtete kiirendeid (ingl accelerator). Kiirendi eesmärk on aidata alustavaid ettevõtteid oma idee arendamisel ja viia neid kokku potentsiaalsete investoritega. Enamik kiirendeid annab nendega liituvatele idufirmadele väikese investeeringu, nn seemneraha, ja võtab ettevõtetes osaluse vastutasuks raha ja ligipääsu eest oma võrgustikule. Tuntuimad kiirendid on Seedcamp Euroopas ja 500 Startups ja Techstars USA-s. 2012. aastal asutati Eesti esimesed kiirendid Startup Wise Guys ja GameFounders.

Tuntud Eesti idufirmad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntuim Eestist pärit kunagine idufirma on Skype, mis on nüüdseks arenenud suurfirmaks. Juba tõestatud ärimudeliga, kuid endiselt aktiivse kasvu faasis on Zeroturnaround ja Fortumo. Palju meediakajastust pälvinud idufirma on rõivaste virtuaalne proovikabiin Fits.me.

Eesti idufirmad kiirendites[muuda | muuda lähteteksti]

  • Startup Wise Guys
    • Budget.to – tarkvara ettevõtetele oma eelarvete planeerimise lihtsustamiseks
    • inSkilled – sotsiaalne keskkond interneti teel õppimiseks
    • Like A Local Guide – turistidele sihtkoha kohta kohaliku teabe pakkumine
    • Liitu – ettevõtetevaheliste hangete korraldamine
    • SportID – ettevõtete spordi- ja tervishoiukulude halduskeskkond töötajate sportliku eluviisi soodustamiseks
    • VitalFields – detailne asukohapõhine ilmateade põllumeestele
  • Gamefounders
    • Baila Games – seni pidudel mängitavaid lauamänge loonud firma proovib luua sarnaseid mobiilimänge
  • Startup Sauna
    • Campalyst – suhtlusmeedia turustustööriist, pooled neljast asutajaliikmest on eestlased
    • QMinder – nutikas järjekorra haldamise tarkvara
    • Rephop – veebipõhine finantsplaneerimis, -raporteerimis ja konsolideerimistarkvara
  • Seedcamp
    • Campalyst – suhtlusmeedia turustustööriist
    • Erply – veebipõhine majandustarkvara jaemüügiks
    • GateMe – ürituste ja uksenimekirjade haldamise platvorm ööklubidele
    • GrabCad – inseneride suhtlus- ja töövahendusportaal
    • Pult.io – teeb nutitelefonist puldi
    • Qminder – nutikas järjekorra haldamise tarkvara
    • Sportlyzer – kestvusspordialade virtuaalne treener
    • Transferwise – soodne ja kiire valuutavahetus
  • Ignite100
    • CrowdIPR – platvorm keerukate tehnoloogia- ja patendiuuringuteks kollektiivse aju põhimõttel
  • 500 Startups
    • Zerply – portaal spetsialistidele enda oskuste ja töökogemuse tutvustamiseks
  • Techstars
    • GrabCad – inseneride suhtlus- ja töövahendusportaal
  • StartupChile
    • Marker.to – veebis kasutatav kollane markerpliiats tekstilõikude esiletõstmiseks
    • SportID – ettevõtete spordi- ja tervishoiukulude halduskeskkond töötajate sportliku eluviisi soodustamiseks

Teisi Eesti idufirmasid[muuda | muuda lähteteksti]

  • All World Media – reklaamipakkumiste võrdlus- ja vahenduskeskkond
  • Click and Grow – toodanguks intelligentne lillepott, mis ise taime kastab ja väetab. Ajujaht 2010 võitja
  • Cloutex – eri pilveteenuste vaheline andmevahetus
  • Edicy – kodulehe tegemise tarkvara
  • Taxify – takso tellimise mobiilirakendus
  • Flirtic – uue lähenemisega kohtinguportaal, mis testide abil arvutab välja inimeste omavahelise sobivuse
  • Defendec – riigipiiri ja objekte valvav "tark sensorvõrk"
  • GuardTime – pakub matemaatilistel alustel põhinevat ajatempli teenust, millega on võimalik tõendada dokumentide ja andmete autentsust ning päritolu
  • Lastehoid.net / Look4Care – aitab leida usaldusväärse lapsehoidja ja koduabilise
  • Margn – raamatupidamistarkvara mikroettevõtetele
  • Plumbr – leiab Javas programmeeritud tarkvarast mälulekkeid
  • Virtual Garden – virtuaalne köögiviljaaed, Ajujaht 2011 võitja

Populariseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes Ameerika ja Lääne-Euroopaga, on ettevõtlus Eestis veel võrdlemisi algusjärgus. Mitu projekti teeb tööd idufirmakultuuri edendamiseks ja uute inimeste kaasamiseks alustavate ettevõtete maailma.

Garage48 korraldab 48-tunniseid hoogtööpäevakuid, kus idufirmana tegutseda soovivad huvilised kogunevad, moodustavad meeskonnad ja arendavad välja idee prototüübi. Selline mudel võimaldab laiendada kontaktvõrgustikku ja saada tunnetust, mida tähendab idufirma tegemine. Tuntuimad Garage48 üritusel alguse saanud ettevõtmised on Lastehoid.net, Campalyst, Qminder ja VitalFields.

"Ajujaht" on telesaadete kaudu jälgitav ettevõtluskonkurss, millega edendatakse Eesti noorte ettevõtlikkust ning aidatakse kaasa uuenduslike ja teadusmahukate ettevõtete loomisele. Ürituse alguses esitatakse ideed, edasipääsenuid koolitatakse ja pakutakse mentorlusprogrammi. Lõpetanutele on auhinnafond ideede arendamiseks. Tuntumad "Ajujahilt" alguse saanud idufirmad on Click and Grow nutikas lillepott ning Virtual Garden, mis võimaldab igaühel veebi vahendusel olla aiapidaja.

Tallinna iduettevõtteid koondab koostöötamiskeskus Lift99, Tartus asub südalinnas iduettevõtluse kogukonnakeskus sTARTUp HUB.

Idufirmade temaatikast räägib Kuku raadio IT-ärisaade "Restart".

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maire Raadik. "Mida küsitakse võõrsõna tähenduse kohta?". Keelenõuanne soovitab 5, 2016. Kasutatud 10. märts 2018.
  2. Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Toim. Maire Raadik. "Firma". Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Kasutatud 10. märts 2018.
  3. Peep Nemvalts. "Idufirma". Eesti Keele Instituut. Uued sõnad, 10. aprill 2011. Kasutatud 10. märts 2018.
  4. 4,0 4,1 Sten Tamkivi, Kristjan Leppik. "Milleks meile idufirmad?". Memokraat, september 2016. Kasutatud 10. märts 2018.
  5. University spin-off

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]