Mine sisu juurde

Üksikvanem

Allikas: Vikipeedia

Üksikvanem on lapsevanem, kes kasvatab oma last või lapsi peres ilma teise vanemata.[1] Üksikvanemate hulka kuuluvad nii vallasemad ja -isad kui ka lahutatud ja adoptiiv-vanemad.[2][3][4][5] Ehkki üksikvanemaga peresid ei peeta Euroopas traditsiooniliseks, on neid viimastel aastatuhandetel püsivalt leidunud ning nende osakaal on arenenud tööstusriikides viimase sajandi vältel oluliselt tõusnud.[viide?] Üksikvanemad valdavalt emad.[1]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Üksikvanemluse põhjusteks on ajalooliselt olnud vanema suremus haiguste, sõdade, mõrvade ja tööõnnetuste tõttu. 17. ja 18. sajandi Prantsuse, Inglise või Hispaania külades kaotas vähemalt kolmandik lastest lapsepõlves ühe oma vanematest; 19. sajandi Milanos kaotas umbes pool kõigist lastest 20. eluaastaks vähemalt ühe vanema; 19. sajandi Hiinas oli peaaegu kolmandik poistest kaotanud ühe või mõlemad vanemad 15. eluaastaks.[6] Selline üksikvanemaks olemine oli sageli lühiajaline, kuna uuesti abiellumise määr oli kõrge.[7]

Lahutus oli ajalooliselt üldiselt haruldane, olenedes kultuurist ja ajastust, ning muutus eriti raskeks pärast Rooma impeeriumi langemist keskaegses Euroopas, mil kiriklikud kohtud sekkusid tugevalt perekonnaellu.[8]

Üksikvanema poolt lapsendamise võimalusi on kasutatud 19. sajandi keskpaigast alates. Mehed on harva lapsendajateks ja neid on peetud palju vähem ihaldusväärseks. Sageli kasvatati ühe inimese lapsendatud lapsi paarides, mitte üksi, ning paljud lesbide ja geide lapsendamised korraldati üksikvanemate kaudu.[9]

Demograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

OECD riikide leibkondade seas oli 2011. aastal ühe vanemaga leibkondade osakaal vahemikus 3–11%, keskmiselt 7,5%. See oli kõrgeim Austraalias (10%), Kanadas (10%), Mehhikos (10%), Ameerika Ühendriikides (10%), Leedus (10%), Costa Ricas (11%), Lätis (11%) ja Uus-Meremaal (11%), madalaim aga Jaapanis (3%), Kreekas (4%), Šveitsis (4%), Bulgaarias (5%), Horvaatias (5%), Saksamaal (5%), Itaalias (5%) ja Küprosel (5%). Nii Iirimaal kui ka Ühendkuningriigis oli see osakaal 9%.[10]

Kõigis OECD riikides oli 2011. aastal valdavalt üksikvanema rollis ema. Üksikisade osakaal varieerus 9% ja 25% vahel – see oli madalaim Eestis (9%), Costa Ricas (10%), Küprosel (10%), Jaapanis (10%), Iirimaal (10%) ja Ühendkuningriigis (12%), samas kui kõrgeim oli see Norras (22%), Hispaanias (23%), Rootsis (24%), Rumeenias (25%) ja Ameerika Ühendriikides (25%).[10]

Riskid

[muuda | muuda lähteteksti]

Suhtelist vaesust kogevad perekondadest enim üksikvanematega pered.[11] Suurimas ohus on üksikemad[12], kuna naiste sissetulek on meestest madalam.[13]

Rahvusvaheliselt peetakse rahulolust rääkides riskirühmaks üksikvanemaid – üksikvanemad on enamasti eluga oluliselt vähem rahul kui lastega pered, kus on kaks vanemat. Rahulolu mõjutab toimetulek, samuti usaldus ja võrgustik – lapsevanematel, kellel on põhjust oma lähikondseid rohkem usaldada ja kellel on parem toimetulekuvõrgustik, läheb oluliselt paremini võrreldes nende vanematega, kes taolist usaldust ei tunne.[14]

Üksikvanemaga pered ja nendes kasvavad lapsed kogevad võrreldes kahe vanemaga peredega sagedamini majanduslikke, sotsiaalseid ja psühholoogilisi toimetulekuraskusi. Nii Eestis kui mujal Euroopa riikides on näiteks lastevaesusrisk suurim peredes, kus lapsed kasvavad ühe vanemaga. Last üksi kasvataval vanemal on keerulisem oma töö- ja pereelu kohustusi ühitada, kuna puudub võimalus neid teise vanemaga jagada. Üksikvanema toimetulek on ühiskonna arengu ja jätkusuutlikkuse jaoks oluline, kuna puudutab olulise osa laste heaolu ja elukvaliteeti.[1]

Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis moodustas üksikvanemaga perede osakaal kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 24%, 2000. aastal 25%. Lastega üksikvanemaleibkondadest oli 2011. aastal üksikemasid 92% (33 408 leibkonda) ja üksikisasid 8% (2808 leibkonda).[15]

Üksikvanemate rahulolu on teiste perevormidega võrreldes reeglina madalam, kuid 20-aastate alguses on Eestis nende rahulolu seoses toimetuleku paranemisega tõusnud.[14] Samas 2025. aastal suhtelise vaesuse oht üksikvanematel suurenes, samal ajal kui eakate hulgas see vähenes, kuna peretoetused vähenesid, aga pensionid suurenesid.[16]

Eestis oli 2023. aastal ligikaudu 20 000 üksikvanemaga leibkonda, kellest enamuse moodustasid üksikemad.[13]

2024. aastal koges suhtelist vaesust 38 protsenti üksikvanemaga peredest ja paaridest 14 protsenti (nii ühe kui ka kolme ja enama lapsega). Samal ajal oli ka ilmajäetus suurim üksikvanemate hulgas – 19,1 protsenti 2024. aastal ning 25 protsenti aasta varem. Vähem ilmajäetust kogesid tööealised ja paarid.[17]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 3 "Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed" (PDF). Sotsiaalministeerium.
  2. ↑ "Definition of SINGLE PARENT". www.merriam-webster.com (inglise). 16. august 2025. Vaadatud 10. septembril 2025.
  3. ↑ "Single parent definition and meaning | Collins English Dictionary". www.collinsdictionary.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2021. Vaadatud 10. septembril 2025.
  4. ↑ "Single Parent Law and Legal Definition | USLegal, Inc". definitions.uslegal.com. Vaadatud 10. septembril 2025.
  5. ↑ The Social History of the American Family: An Encyclopedia, Single-Parent Families, Sage Publications
  6. ↑ Gay Brunet. "Orphans". Encyclopedia of Children and Childhood in History and Society. Internet FAQ Archives.
  7. ↑ Dupaquier J, Helin E, Laslett P, Livi-Bacci M, Marriage and remarriage in populations of the past, London: Academic Press, 1981.
  8. ↑ Kent's Commentaries on American Law, p. 125, n. 1 (14th ed. 1896).
  9. ↑ "Single Parent Adoptions". The Adoption History Project. University of Oregon. 24. veebruar 2012. Vaadatud 23. aprillil 2014.
  10. 1 2 OECD Family Database, SF1.1:Family size and household composition, OECD -Social Policy Division -Directorate of Employment, Labour and Social Affairs, June 12, 2016.
  11. ↑ "Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022) | Statistikaamet". stat.ee. Vaadatud 9. novembril 2025.
  12. ↑ ERR, Ellu Saar (TLÜ) | (13. november 2023). "Minutiloeng: kelle nägu on vaesus Eestis?". ERR. Vaadatud 9. novembril 2025.
  13. 1 2 ERR, Merilen Laurimäe ja Isabel Mari Jezierska (Praxis) | (17. juuni 2025). "Merilen Laurimäe ja Isabel Mari Jezierska: maksumuudatused viivad ebavõrdsuse kasvuni". ERR. Vaadatud 9. novembril 2025.
  14. 1 2 ERR, Sandra Saar | (17. veebruar 2023). "Eesti üksikvanemad tunnevad end varasemaga võrreldes õnnelikumalt". ERR. Vaadatud 9. novembril 2025.
  15. ↑ http://statistikaamet.wordpress.com/2014/01/30/uksikvanematest-eestis/
  16. ↑ ERR (6. november 2025). "Suhteline vaesus mullu vähenes, kuid üksikvanemate olukord läks halvemaks". ERR. Vaadatud 9. novembril 2025.
  17. ↑ ERR (6. november 2025). "Suhteline vaesus mullu vähenes, kuid üksikvanemate olukord läks halvemaks". ERR. Vaadatud 9. novembril 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Üksikvanem&oldid=7036895"