Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ehk soovolinik (inglise keeles Gender Equality and Equal Treatment Commissioner) on sõltumatu ja erapooletu Eesti riigiametnik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teostab sellekohast järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris.

Võrdsete võimaluste volinik tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja Võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõige 8 alusel. Kuni 1. jaanuarini 2009 oli volitatu ametinimetuseks "soolise võrdõiguslikkuse volinik".

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nimetab ametisse sotsiaalministeerium viieks aastaks ning tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest. 2005. aastal nimetas tollane sotsiaalminister Jaak Aab esimese soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikohale Margit Sarve. 2010–2015 oli volinikuks Mari-Liis Sepper ja 2015–2022 Liisa Pakosta. Detsembris 2022 valiti uueks volinikuks Christian Veske.

Voliniku pädevus

Võrdsete võimaluste voliniku poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi ja töötajate huvide esindamise või töötajate ühingutesse kuulumise, keeleoskuse või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Lisaks kuuluvad voliniku pädevusse osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötajate ning töötajate, kes täidavad tööülesandeid renditööna, võrdse kohtlemise küsimused. Võimaliku diskrimineerimisjuhtumi korral annab volinik oma arvamuse, mis:

• on erapooletu eksperdi arvamus, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte;
• ei ole juriidiliselt siduv, sest volinik ei saa teha ettekirjutusi diskrimineerijale diskrimineerimise lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks, kuid on siiski kaalukas argument töövaidluskomisjonis või kohtus.

Volinikul on õigus omaalgatuslikult anda arvamusi diskrimineerimisjuhtumite kohta ja saada teavet kõikidelt isikutelt, kes võivad omada diskrimineerimisjuhtumi asjaolude selgitamiseks vajalikku informatsiooni ning nõuda kirjalikke seletusi ja dokumente võimaliku diskrimineerimise kohta. Diskrimineerija nõusolek menetluse läbiviimiseks ei ole vajalik.

Volinik teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta. Samuti nõustab ja teavitab neid võrdse kohtlemise seaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist käsitletavates küsimustes.

Võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Volinik avaldab teavet selle kohta, milliseid juhtumeid volinik menetleb või on menetletud. Selgitus- ja edendustööga aitab volinik tõsta teadlikkust võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse vajalikkusest ning nõustab ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamisel.

Voliniku ametisse nimetamine

Voliniku nimetab ametisse sotsiaalministeerium viieks aastaks ning tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest.

Voliniku kantselei

Võrdsete võimaluste voliniku kantselei on volinikku teenindav asutus. Kantselei asub aadressil Roosikrantsi 8b, Tallinn.

Kantselei nõustab ja abistab volinikku ametiülesannete täitmisel ja peab ühendust teiste institutsioonide ja organisatsioonidega nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka mujal.

Volinikud

• 2005–2010 Margit Sarv
• 2010–2015 Mari-Liis Sepper
• 2015–2022 Liisa Pakosta
• 2022 – Christian Veske

Võrdsete võimaluste õigusraamistik

Võrdse kohtlemise seadus

Põhiseaduse § 12 ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Eesti seadused ja rahvusvahelised inimõiguslepped määravad põhiseadusele lisaks kindlaks tunnused või omadused, millega seoses ei tohi inimest panna ebasoodsamasse olukorda.

Võrdse kohtemise seadus kaitseb inimest ebavõrdse kohtlemise eest, mis on tingitud tema rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist või nahavärvusest, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest, perekondlike kohustuste täitmisest, sotsiaalsest seisundist ja töötajate huvide esindamisest või töötajate ühingutesse kuulumisest, keeleoskusest või kaitseväeteenistuse kohustuse tõttu. Lisaks kaitseb võrdse kohtlemise seadus osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötajaid ning töötajaid, kes täidavad tööülesandeid renditööna.

Seaduste kaitse erinevate tunnuste puhul on erinev. Kui inimese soo tõttu on diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, siis näiteks puudega seoses kaitseb võrdse kohtlemise seadus ebavõrdse kohtlemise eest vaid töövaldkonnas ja hariduses.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mille järgi peavad naistel ja meestel olema võrdsed õigused, kohustused, vastutus ja võimalused. Sooline võrdõiguslikkus tähendab seda, et naistel ja meestel on võrdsed õigused ja võimalused nii hariduse saamisel, tööelus kui ka teistes valdkondades. Nii meeste kui ka naiste töid, pürgimusi, soove ja vajadusi peab väärtustama võrdselt. Inimese sugu ei tohi piirata tema võimalusi kujundada oma elu ning rääkida kaasa teda ümbritseva ühiskonna asjades. Ühiskonna arengu seisukohast on tegemist poliitilise eesmärgiga. Mõlema soo esindajatel peavad olema võrdsed võimalused mõjutada poliitilisi, majanduslikke ja teisi ühiskonnaelu määravaid otsuseid. Soolise võrdõiguslikkuse mõiste vastandiks on sooline ebavõrdsus, mitte sooline erinevus.Soolise võrdõiguslikkuse seadus

Mis on diskrimineerimine?

Diskrimineerimine on kellegi halvemini kohtlemine sellise tunnuse alusel, mida inimene endas ise muuta ei saa või mis on seotud tema olemusega. Sellised tunnused on näiteks sugu, rahvus, nahavärv, rass, usutunnistus või veendumused, vanus, sotsiaalne seisund, puue, seksuaalne sättumus; aga ka rasedus, sünnitamine või lapsevanemaks olemine, perekondlike kohustuste või kaitseväeteenistuse kohustuse täitmine ning töötajate esindamine.

Euroopa Liidu kodanikust töötaja ja tema perekonnaliige

Võrdsete võimaluste volinik tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse § 16 lõige 8 alusel. See tähendab, et Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikust töötajat tuleb sõltumata kodakondsusest kohelda võrdselt Eesti kodanikuga ning tal on õigus kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, kui ta tunneb, et tema õigusi vabalt liikuda on põhjendamatult piiratud või takistatud. See puudutab liikumisvabadust Euroopa Liidu piires (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 492/2011).

Töötajate vaba liikumine annab Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele võimaluse valida töökoht ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Ühe liikmesriigi kodanikud ei vaja teises liikmesriigis töötamiseks tööluba. Kõikides EL-i liikmesriikides saavad teiste liikmesriikide kodanikud valida vabalt kõikide töökohtade vahel samamoodi nagu selle riigi enda kodanikud, ka nende peredel on õigus kolida riiki, kus töökoht asub.

Euroopa Liidu kodaniku seadus

Euroopa Liidu kodaniku seadus reguleerib Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimise ja elamise aluseid ning sätestab Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused.

Võrdsed võimalused Euroopa tasandil

Euroopa tasandil reguleerib võrdõiguslikkust ja diskrimineerimist Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusraamistik. ÜRO konventsioonid moodustavad laiema rahvusvahelise õigusraamistiku. Õigus võrdsusele ja vabadus diskrimineerimise eest on ainus õigus, mis on sätestatud kõigis üheksas ÜRO põhilepingus inimõiguste kohta.

Euroopa Liit põhineb inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste austamisel. Need väärtused on liikmesriikides ühised ning sellega on kaitstud nii naiste kui meeste huvid, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus. Võrdsed võimalused on Euroopa põhiväärtus.

Võrdsete võimalustega tegelevad asutused Euroopa Liidus

Võrdsete võimalustega tegelevad asutused on riiklikud asutused, mis on loodud üle kogu Euroopa, et edendada võrdsust ja võidelda diskrimineerimisega. Need on sõltumatud organisatsioonid, mis kaitsevad ja abistavad diskrimineerimise ohvreid, jälgivad diskrimineerimisega seotud probleeme ja teadvustavaid neid avalikkusele.

Equinet on Euroopa võrdsete võimalustega tegelevate asutuste võrgustik. Equinet toetab võrdõiguslikkusega tegelevaid asutusi nende töös ning nõustab võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastast poliitikat.

Riiklikud võrdsete võimaluste asutused on võrdõiguslikkuse põhiväärtuse eestvedajad ja diskrimineerimise eest kaitsjad.

Vaata ka

• Diskrimineerimine tööturul
• Sooline võrdõiguslikkus

Välislingid

• Võrdsete võimaluste voliniku koduleht
• Euroopa Liidu kodaniku seadus
• Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus
• Equinet
• EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ
• NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust