Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Allikas: Vikipeedia
Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etAt char.svgwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.vordoigusvolinik.ee/voliniku-too/institutsiooni-ajalugu/

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (inglise keeles Gender Equality and Equal Treatment Commissioner) on sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist.[1]

Kuni 1. jaanuarini 2009 oli volitatu ametinimetus soolise võrdõiguslikkuse volinik.[2]

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nimetab ametisse sotsiaalministeerium viieks aastaks ning tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest.[3] 2005. aastal nimetas tollane sotsiaalminister Jaak Aab esimese soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikohale Margit Sarve.[4]

Alates 2015. aastast on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta.

Voliniku kantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on volinikku teenindav asutus, mis asub Tallinnas. Kantselei aadress on Gonsiori 29, 15027 Tallinn.

Volinik on kantselei juht, kes kinnitab kantselei struktuuri ja koosseisu ning määrab vajadusel endale asendaja.[1] Kantselei nõustab ja abistab volinikku ametiülesannete täitmisel. Kantselei nõustab indiviide diskrimineerimise vaidlustes ning peab ühendust teiste institutsioonide ja organisatsioonidega nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka mujal.[2]

Voliniku pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaebused 2009-2010

Voliniku ülesanded, õigused ja kohustused on määratud võrdse kohtlemise seadusega, mis jõustus 01. jaanuaril 2009.[3]

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik:

  • jälgib võrdse kohtlemise seaduse ja võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist;
  • nõustab ja abistab isikuid diskrimineerimist käsitlevate kaebuste esitamisel;
  • avaldab arvamust võimaliku diskrimineerimise asetleidmise kohta isikute avalduste alusel;
  • avaldab arvamust omal algatusel talle laekunud teabe põhjal;
  • analüüsib seaduste mõju diskrimineeritavatele ning meeste ja naiste seisundile ühiskonnas;
  • teeb ettepanekuid Vabariigi Valitsusele, valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende asutustele õigusaktide muutmise ja täiendamise kohta. Samuti nõustab ja teavitab neid võrdse kohtlemise seaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist käsitletavates küsimustes;
  • avaldab aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta;
  • teeb koostööd teiste isikute ja asutustega, et edendada soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist;
  • võtab tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Võrdõiguslikkuse edendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Volinik avaldab teavet selle kohta, milliseid juhtumeid volinik menetleb või on menetletud.

Volinik kogub teavet tööandjatelt abinõude rakendamise kohta puuetega inimeste suhtes ning analüüsib seda. Samuti kogub ta muud õigusalast ja sotsiaalset teavet, mis on seotud diskrimineeritavate isikute võrdse kohtlemise põhimõtte ellurakendamisega. Eelnevad tegevused on edendavad kahes mõttes:

  1. ühelt poolt on andmete esitamine teadlikkust tõstev;
  2. teiselt poolt koguneb voliniku kantseleisse arvestatav hulk teadmisi, mille alusel saab tõhusamaid meetmeid välja töötada.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik tellib ka vajalikke uuringuid ja edastab analüüsi tulemusi avalikkusele ja asjakohastele institutsioonidele.[5]

Voliniku piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Ametisoleku ajal ei tohi volinik[3]:

  • olla mõnes teises riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis;
  • kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse;
  • osaleda ettevõtluses, välja arvatud teha isiklikke investeeringuid ning saada tulu talle kuuluva vara käsutamisest.

Võimupiirid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1. jaanuarini 2009 kuulus voliniku kompetentsusesse vaid soolise diskrimineerimisega seotud probleemid. Ka analüüsi- ning nõuandepädevused olid piiratud soolise ebavõrdsuse temaatikaga.

Alates 1. jaanuarist 2009 nõustab ja abistab volinik isikuid kaheksa diskrimineerimistunnuse alusel: sugu, rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumused, vanus, puue, seksuaalne suundumus.[2]

Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus[muuda | muuda lähteteksti]

Selleks, et Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatud projektides järgida ja edendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet (Ühissätete määrus ((EL) nr 1303/2013) asutati 2015. aastal voliniku kantselei juurde Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus.

ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on nõustamis- ja koolitusüksus, mille ülesanne on suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel.

Kompetentsikeskus nõustab rakendusasutusi, mis töötavad välja toetuse andmise tingimused ja rakendusüksusi, mis korraldavad toetuste taotlemist ja suhtlevad otse toetuse saajatega. Lisaks nõustamisele jagab kompetentsikeskus teemasse puutuvat infot ning pakub koostöös Rahandusministeeriumiga soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks koolitusi.[6]

Volinikud[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]