Skalaarkorrutis

Allikas: Vikipeedia

Vektorite a = (a1, a2, ..., an) ja b = (b1, b2, ..., bn) skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu:

kus Σ tähistab summeerimist ja n on vektorruumi mõõde.

Näide[muuda | muuda lähteteksti]

Näiteks kolmemõõtmelises ruumis on vektorite (1, 3, −5) ja (4, −2, −1) skalaarkorrutis

Skalaarkorrutis kompleksarvuliste vektori liikmetega[muuda | muuda lähteteksti]

Juhul, kui vektori liikmed on kompleksarvud, siis skalaarkorrutis defineeritakse kui

,

kus on kaaskompleksarv. Tegemist on üldisema valemiga, mis kehtib ka reaalarvuliste liikmetega vektorite puhul, sest kaaskompleksi võtmine reaalarvust jätab arvu samaks.


Rakendusi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]