Siseränne

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust eri haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine valla sees oleva linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel.[1] Siseränne toimub vaid ühe kindla riigi piires. Elukohavahetust ühest riigist teise nimetatakse välisrändeks. Elukohavahetuse all mõistetakse sissekirjutuse ümberregistreerimist, kuid selle käigus ei pruugita füüsiliselt elukohta vahetada.

Siserände tagajärjel rahvaarv ühes piirkonnas kasvab ning teises kohas kahaneb.[2]

Enamasti kolitakse riigi- ja maakondade äärealadelt suuremate keskuste lähedusse ehk toimub linnastumine. Linnastumine tähendab rännet madalama asustushierarhiaga piirkonnast kõrgema asustushierarhiaga piirkonda. Esineda võib nii linnastumist linnaregioonis kui ka linnastumist asustussüsteemis. Esimese variandi puhul vahetatakse eeslinna elukoht kesklinna oma vastu, teisel juhul rännatakse maakondade kaugematest paikadest (regiooni)keskusele lähemale. Siserände korral võidakse kolida ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. Valglinnastumine on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.

Siseränne toimub eri põhjustel. Kõige enam rännatakse majanduslikust olukorrast tingituna piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti vahetatakse elukohta näiteks seoses õpingutega, perekonna loomisega jmt. Ümberasumisel võivad rolli mängida lisaks veel sotsiaalsed ja riigikorrast tulenevad põhjused. Esimese puhul näiteks võib perekond uude kohta elama asuda, kuna vanas kohas neid kiusati taga. Teine on enam seotud siiski välisrändega. Inimese kvalifikatsiooni (haridustaset) loetakse samuti üheks siserändeteguriks.

Siserändest ülevaate saamiseks moodustatakse uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse uurida asustusesiseseid siserändesuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid Tallinna, Tartu või Pärnu linnaregiooni sisesele rändele.

Seotud mõisteid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tammur, A. et al, Rändeandmete metoodika ja kvaliteet, Statistikaamet
  2. Ots, A., 2013, Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster Kasutatud 27.09.2013