Sinilind
|
See artikkel räägib Maeterlincki näidendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Sinilind (täpsustus). |
"Sinilind" on Maurice Maeterlincki näidend.
"Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck. Tõepoolest kõigel välisel- tegelastel, tegevusel, isegi sõnadel- on selles draamas vaid sümboolne tähendus. Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmatusele vastandab autor hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu.[viide?]
"Sinilinnu" süžee viib vaataja või lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu.[viide?]
Maeterlinck on "Sinilinnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises.[viide?]
Kompositsioon[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissejuhatus. Muiste elas majakeses suure ja põlise metsa ääres puuraiuja oma naisega, neil oli 2 armast väikest last: kümneaastane poeg Tyltyl ja kuueaastane tütar Mytyl, kellega juhtus imehuvitav seiklus. Oli jõululaupäeva õhtu. Aknast paistab tulede säras loss
- Sõlmitus.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Meenemündid[muuda | muuda lähteteksti]
Tähistamaks "Sinilinnu" kirjutamise 100. aastapäeva, andis Belgia 2008 välja 50-eurose nimiväärtusega kollektsioneerimiseks mõeldud puhtast kullast ja puhtast hõbedast meenemündid (läbimõõt vastavalt 21 ja 33 mm).
Eestikeelsed väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]
- "Sinilind: muinaslooline näidend kuues vaatuses kaheteistkümnes pildis". Tõlkinud Marie Under; kaas: Ado Vabbe. Odamees, Tartu 1918, 214 lk
- "Sinilind" (proosaümberjutustus). Näidendist ümber töötanud Georgette Maeterlinck. Tõlkinud Auguste Pärn; illustreerinud Helmut Valtman, kaas: Richard Kivit. Loodus, Tartu 1939; 2. trükk: kujundanud Henno Käo, sari Rõõmus raamat, AS Kuldsulg, Tallinn 1994, 144 lk; kättesaadav ka helisalvestisena: 3 helikassetti, 3 tundi 49 minutit, loeb Marika Korolev, Eesti Pimedate Raamatukogu, Tallinn 2005
- "20. sajandi näidendeid" I: Maurice Maeterlinck, "Sinilind", tõlkinud Indrek Koff; Luigi Pirandello, "Kuus tegelast autorit otsimas", tõlkinud Kristiina Rebane; Bertolt Brecht, "Kolmekrossiooper", tõlkinud Jaan Kross. Koostanud ja järelsõna kirjutanud Monika Läänesaar, kujundanud Kristjan Allik. Sari Valik väärtkirjandust, Avita, Tallinn 2006, 304 lk
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedebert Tuglas, "Maurice Maeterlinck: Sinilind (1918)" – Postimees 9. november 1918, nr 211, lk 6; loetav ka digiteeritud ajalehtede aadressil; ilmunud ka Tuglase Kogutud teoste 10. köites (Kriitika VII; Kriitika VIII), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2004, lk 341–345
- Aivar Kull, "Geniaalne näidend ja selle suhkurdatud proosatöötlus" – Postimees 21. aprill 1995 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 10–12