Simone Boccanegra

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Genova doodžist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit Simon Boccanegra

Simone Boccanegra
Simone Boccanegra
Genova vabariigi 1. eluaegne doodž
Ametiaeg
24. september 1339 – 23. detsember 1344
Eelnev Ametikoht rajati
Järgnev Giovanni I di Murta
Genova vabariigi doodž
Ametiaeg
15. november 1356 – 3. märts 1363
Eelnev Ametikoht ajutiselt täitmata
Järgnev Gabriele Adorno
Isikuandmed
Surmaaeg 1363
Surmakoht Genova, Liguuria, Itaalia
Erakond Popolani
Ghibellini
Simone Boccanegra võimalik kujutis Genovas asuvas Palazzo San Giorgio palees.

Simone Boccanegra (suri 1363) oli esimene Genova doodž. Lugu temast on populariseerinud Antonio García Gutiérrez oma 1843. aasta näidendis Simón Bocanegra ja Giuseppe Verdi oma 1857. aasta ooperis Simon Boccanegra.

Ametisse saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Boccanegra valiti eluaegseks doodžiks 1339. aasta 24. septembril ghibellini fraktsiooni kandidaadina. Tema vastu seisis vana kaubanduslikku patritsiaati esindanud aristokraatlik guelfi fraktsioon. Boccanegra esimesed teod doodžina tõrjusid guelfid ühiskondlikust elust eemale. Kui vana patritsiaat oli võimust kõrvale jäetud, kerkis esile uus kaubanduslike suguvõsade klass: Adorno, Guarco, Fregoso ja Montaldo perekonnad.

Esimene valitsemisaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Boccanegra valitsemisaja jooksul laiendati Genova kontrolli Prantsuse Riviera ja Itaalia Riviera ulatuses (välja arvatud Grimaldide dünastia valdused Monacos ja Ventimiglias) ning Genova galeerid sõitsid appi Kastiilia kuningale Alfonso XI'le tema võitluses saratseenide vastu.

Alates ametisse nimetamisest oli Boccanegra vastu pidevalt suunatud vandenõusid ja püüti ka tema elu kallale kippuda. Esimese konspiraatori pea langes juba 1339. aasta 20. detsembril ja see viis 103 liikmega ratsa-ihukaitseväe loomiseni. Ihukaitseväelased pärinesid Boccanegra julgeoleku nimel Pisast. Kuigi tegemist oli Genova põlise vaenlasega, oli doodži vend Niccolò sealne "rahvajuht" ning nende ema oli olnud Pisa aristokraat.

Boccanegra oli sunnitud oma ametist lahkuma 1344. aasta 23. detsembril toimunud koosolekul, mille ta oli ise kokku kutsunud.

Teine valitsemisaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Simone Boccanegra järglaseks sai doodž Giovanni I di Murta, kes suri 1350. aasta jaanuari alguses ja kellele järgnes omakorda Giovanni II Valente. Viimane ei saanud ametlikult doodžiks ja peale teda valiti 1356. aastal ametisse tagasi Simone Boccanegra.

Boccanegra mürgitati saatuslikult 1363. aastal.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Simone Boccanegra aegne kross hüüdnimega denaro grosso ("jäme penn").

Renessansiaegne humanistlik poeet Petrarca kirjutas kirju Genova rahvale ja Veneetsia doodžile, paludes neil lõpetada oma vennatapusõjad ja leida ühine eesmärk. Need kirjad olid üks asi, mis inspireerisid Verdit oma ooperit 1881. aastal ümber töötama.

Simone Boccanegra haud San Francesco kirikus Castelletto's oli kaunistatud tähelepanuväärse skulptuuriga, mis kujutas teda peale surma hüvasti jätmiseks välja panduna ning seda erakordselt realistlikult. Skulptuur asub tänapäeval Sant'Agostino muuseumis.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]