Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine on projektipõhine finantseerimine, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve.
Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Tegevustoetuse korral võib toetuse saaja seda kasutada suuremal määral oma äranägemisel mitmesugusteks põhikirjalisteks tegevusteks, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. [1]
Sihtfinantseerimine ehk valitsusepoolne rahaline abi (toetus) jaguneb üldiselt kolmeks liigiks: põhivara sihtfinantseerimine, tegevuskulude sihtfinantseerimine ja põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimine [2].
Põhivara sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mille põhitingimuseks on, et seda saav ettevõte peab kas ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. Varade sihtfinantseerimine võib sisaldada täiendavaid tingimusi nagu näiteks põhivara soetamise ajagraafik, soetatava põhivara liik, tema asukoht ning hoidmise periood.
Tegevuskulude sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis ei ole varade sihtfinantseerimine, välja arvatud põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimine.
Põllumajandusliku tootmise sihtfinantseerimine on sihtfinantseerimine, mis on suunatud bioloogiliste varade (nt loomad, linnud, vili jne) tootmisega seotud kulude kompenseerimiseks.
Tingimuslikult tagastamatu laen on laen, mille puhul laenu andja loobub kindlaks määratud tingimustel laenu tagasinõudmisest.
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelistes tehingutes.
Mitterahaline sihtfinantseerimine toimub varade üleandmise vormis. Mitterahalise sihtfinantseerimise saaja lähtub saadud vara ja sihtfinantseerimise kajastamisel ühest alljärgnevast meetodist (IAS 20.23):
brutomeetod – saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul;
netomeetod – saadud vara soetusmaksumuseks loetakse null ning seda kajastatakse bilansiväliselt. [3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2019. Vaadatud 29. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.iplanner.net/help/et/ariplaani-abi/grantfin.htm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2019. Vaadatud 29. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)