Sidrunpuju

Allikas: Vikipeedia
Sidrunpuju

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Korvõielised Asteraceae
Perekond Puju Artemisia
Liik Sidrunpuju
Binaarne nimetus
Artemisia abrotanum

Sidrunpuju (Artemisia abrotanum) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Ametliku ravimtaimena võeti sidrunpuju Lääne-Euroopas kasutusele 19. sajandil.

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Sidrunpuju lehed

Sidrunpuju on mitmeaastane taim, kuni 2 m kõrguseks kasvav poolpõõsas. Tal on pika rootsuga, 4–8 cm pikkused, ja kuni 6 cm laiused peenelt jagunenud lehelabaga rohekashallid lehed. Rohekaskollased õied asetsevad väikestes õisikutes.Tolmleb tuule abil. Sidrunpuju meenutab estragonpuju, kuid tema lehed on hoopis peenemad, mõneti aedtilli meenutavad.[1][2]

Õitsev sidrunpuju

Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kagu-Aasias, Anatoolias ning Kagu-Euroopas. Kasvatatakse laialdaselt.[1]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Droog sisaldab kuni 0,3% eeterlikku õli. Fenoolsetest ainetest on sidrunpujus flavonoide, kumariine, parkaineid, mõruaineid, sisaldab ka tsüklitooli, kvebrahiiti, klorogeenhapet, kohvhapet, abrotiini, artemisitiini, kalükantosiidi, isofraksidiini, kvabrahitooli, adeniini, adenosiidi, koliini jm. Alkaloididest on leitud obretaniini.[3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Droogiks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti ja rohtseid võrseid. Võrsed lõigatakse maapinnast 30–40 cm kõrguselt maha. Kuivatatakse koos lehtedega või eelnevalt eraldatud lehti. Vürtsina kaotavad kuivatatud lehed pujule iseloomuliku kibeda maitse peaaegu täielikult, nende aroom meenutab sidrunit. Ravi otstarbel tarvitatakse ka sügisel kogutavaid juuri.[3]

Kasutamine meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Sooleparasiidivastane. Söögiisu suurendav ja seedimist soodustav, sapinõristust ergutav. Korrastab menstruatsiooni. Maapealset osa kasutatakse mõningail andmeil skrofuloosi (kaela lümfisõlmede paistetuse) ja angiini korral. Juuri kasutatakse langetõve ja tuberkuloosse meningiidi toetavas ravis. Rahvameditsiinis on juuri kasutatud langetõve ja meningiidi korral.[1]

Kasutamine väljaspool meditsiini[muuda | muuda lähteteksti]

Vähesel määral parfümeeria- ja toiduainetööstuses. Eeterlik õli annab parfümeeriatoodetele, toitudele ja jookidele meeldiva lõhna ja heleda värvitooni. Nahale määritud mahl peletab putukaid.[1][3]

Ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Kokkupuutel nahaga võib põhjustada allergilist löövet ja nahapõletikku. Tulenevalt alkaloid obretaniini sisaldusest võib droog pikaajalisel tarvitamisel osutuda tervisele ohtlikuks. Raseduse jooksul droogi kasutamine on ebasoovitatav.[1][3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Lk 96.
  2. "Liigikirjeldused – Puju". 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.04.2018. Vaadatud 19.04.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Ain Raal (2005). Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest. Lk 182–183.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]