Setu kroon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Setu kroon on 1. augustil 2015 Setumaal käibele võetud kohalik raha, mille andis välja Setu Pank. Raha kasutatakse peamiselt setu kultuuri levitamiseks ja turismi edendamiseks, vähesel määral maksevahendina, peamiselt Setu kuningriigi päevadel ja muudel kultuuriüritustel. Setu krooni kujunduskonkursi kuulutas välja Setumaa ülemsootska Annela Laaneots. Käsu selleks sai ta unes setu kuningalt Pekolt, väljaandmise korraldas setu kuninga "pangaherr" Rein Järvelill.

Raha on trükitud 20-eurose rahatähe mõõtudes, vääringutes 1, 5, 10, 25 ja 100 krooni. Konkursi väljakuulutamisel kohustati Setu kuningriigi alamaid tooma Setu Panka oma kulla ja hõbeda, "mis on kaevandatud Setu kuningriigi maadelt ja maapõuest". Samuti nimetati setu kroon ainsaks maksevahendiks Setu kuningriigi väliskaubanduses. Kroonidel on kujutatud setu kultuuri tähtsamaid maamärke ja sümboleid setu käsitööst, setu leelost, setu arhitektuurist, setu pühapaikadest ja pühakodadest. Raha kujundas kunstnik Evelin Urm, esmakordselt jõudis see avalikku kasutusse 1. augustil 2015 toimunud Setu kuningriigi päevadel.[1][2]

Varasemad setu rahad[muuda | muuda lähteteksti]

Enne kroone on Setumaal kohaliku rahana käibel olnud 2. augustil 1997 kasutusse võetud suveniirraha seto hõpõ, mille andis välja Eesti Maapank. Rahatähtedel olid Georg Pelisaare, Are Sillakivi, Helle Virdi, Ilmar Vananurme ja Paul Hagu näopildid.[3]

2002. aastal müüdi Setu kuningriigi päevadel hõbedasi münte nimetusega moneta kursiga 1 moneta = 10 Eesti krooni. Mõndadel monetadel oli kaelas kandmiseks aas. Münte on kuningriigi päevadel müüdud ka hilisematel aastatel.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Annela Laaneots "Minu Setumaa" Tartu: Petrone Print, 2019, ptk. "Seto kroon", lk 214-219
  2. Setod võtavad kasutusele oma raha, Seto krooni Postimees, 28. aprill 2015
  3. 3,0 3,1 Mari-Anne Leht "Setod soovivad jälle välja anda oma raha" Lõunaleht, 11.05.2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]