Semi keeled

Allikas: Vikipeedia

Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust.

Algkodu[muuda | muuda lähteteksti]

Semi keelte algkodu on Kirde-Aafrikas.

Kõnelejate arv[muuda | muuda lähteteksti]

Neid kõneleb tänapäeval ligikaudu 280 miljonit inimest.

Kiri[muuda | muuda lähteteksti]

Semi keelte tähestikele (välja arvatud Etioopia semi keeled, manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt (kaashäälikumärkide abil) või enamasti fakultatiivsete diakriitikute abil. Paljudes semi keeltes kirjutatakse paremalt vasakule.

Foneetika ja morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kõigile semi keeltele ühised tunnused on:

Nimisõnadel on semi keeltes kaks nominaalklassi ehk sugu, mida tavaliselt nimetatakse meessooks ja naissooks. Mitmuse ja ainsuse kõrval on sageli olemas duaal (kaksus). Klassikalises araabia keeles on see vorm kasutusel kõikide nimi- ja tegusõnade puhul, heebrea keeles aga üksikuel juhtudel (näiteks silmadest ja kätest rääkimisel).

Tegusõnad erinevad semi keeltes algselt aegade asemel üksnes aspekti poolest (perfektiivse ja imperfektiivne aspekt). See-eest on tegusõnatüvedel mitmeid modifikatsioone, mis väljendavad näiteks tähenduse intensiivsust, põhjustamist või refleksiivsust. Semi keeltes on olemas ka tegumoed, imperatiiv, verbaalsubstantiivid jms.

Isikulisi asesõnu tarvitatakse harva, põhiliselt nende tähendamise rõhutamise puhul. Need jäetakse ära või neid asendavad sufiksid, mida võib võtta sõnaga kokku sulanud asesõnadena. Sufiksi lisamisel võib tüvi muutuda (fleksioon). Ka artikkel ning sidesõna ja sulavad vastava sõnaga kokku.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Semi keeled jaotatakse tavaliselt järgmiselt: