Seksuaalse ärakasutamise juhtumid katoliku kirikus

Allikas: Vikipeedia
Theodore Edgar McCarrick (sündinud 1930), paavst Franciscuse poolt 2018. aastal terveks eluks palvetama ja pattu kahetsema sunnitud kuni kohtuprotsessini.[1] Pärast kiriku juurdlust ja kohtuprotsessi tunnistati ta süüdi täiskasvanute ja alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudes ja võimu kuritarvitamises ning ta vabastati vaimulike hulgast 2019. aasta veebruaris. McCarrick on tänapäeval vanim vaimulik, kellelt on võetud ära vaimuliku tiitel ja arvatavasti esimene ning kõrgeim vaimulik - kardinal, keda kunagi seksuaalse väärkäitumise tõttu on kohtu ette toodud ning karistatakse.
Paavst Franciscus esinemas kõnega Tšiili paavstlikus katoliku ülikoolis (2018). Tšiili katoliku kirik kannatas 2018. aastal ühe maailma suurima seksuaalse väärkohtlemise juhtumi all katoliku kirikus. Üks rängemaid, sealhulgas Fernando Karadima juhtum, mille tulemuseks oli mitu süüdimõistvat kohtuotsust ja lahkumisavaldust.

Seksuaalse ärakasutamise juhtumid katoliku kirikus on katoliiklike preestrite, nunnade ja usuorganisatsioonide liikmete laste seksuaalse väärkohtlemise juhtumid. 20. ja 21. sajandil on juhtumid hõlmanud palju süüdistusi, uurimisi, kohtuprotsesse, süüdimõistvaid kohtuotsuseid ja paljastusi vaimulike aastakümnetepikkuste katsete kohta varjata teatatud juhtumeid.[2][3] Väärkohtlemise alla kuuluvad enamasti poisid, aga ka tüdrukud, mõned nooremad kui kolm aastat vanad, kuid enamus vanuses 11–14 aastat.[4][5][6] Kriminaalasjad ei hõlma enamasti täiskasvanute seksuaalset ahistamist. Väärkohtlemise ja varjamise süüdistused hakkasid avalikkuse tähelepanu äratama 1980. aastate lõpus.[7] Paljud neist juhtumitest räägivad aastakümnete pikkusest väärkohtlemisest.

Juhtumeid on algatatud ka katoliikliku hierarhia liikmete vastu, kes varjasid seksuaalse väärkohtlemise süüdistusi ja viisid kuritöö toime pannud preestrid avaliku tähelepanu alt teistesse piirkondadesse, kus väärkohtlemine jätkus.[8][9]

1990. aastateks hakkasid juhtumid pälvima märkimisväärset meedia ja avalikkuse tähelepanu paljudes riikides, sealhulgas Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Tšiilis, Austraalias ja Iirimaal ning muudes Euroopa osades.[10][11] 2002. aastal viis Boston Globe'i uurimine selle teema meedias laialdase kajastamiseni Ameerika Ühendriikides. Euroopas, Austraalias, Tšiilis ja Ameerika Ühendriikides on paljastanud laialdast väärkohtlemist, kajastades nii pikaajalise väärkohtlemise ülemaailmseid mustreid kui ka kiriku hierarhia struktuuri regulaarseid püüdeid varjata vägivallategusid.

Ajavahemikul 2001–2010 uuris Püha Tool seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid, milles olid kahtluse all umbes 3000 preestrit, kellest mõned olid seksuaalselt kuritarvitanud oma ohvreid viiskümmend aastat tagasi.[12] Roomakatoliku kiriku piiskopkonna ametnikud ja teadlased väidavad, et vaimulike seksuaalset väärkohtlemist üldiselt ei arutata ja seetõttu on seda raske mõõta.[13]

Kiriku hierarhia liikmed on väitnud, et meedias kajastamine oli ülemäärane ja ebaproportsionaalne ning et selline kuritarvitamine toimub ka teistes religioonides ja institutsioonides. See hoiak ehmatas kriitikuid, kes nägid seda kui ettekäänet kirikusisese väärkohtlemise lahendamise vältimiseks.[14]

2001. aastal Johannes Paulus II tegi avaliku vabanduse ja nimetas seksuaalset väärkohtlemist kirikus "olevat Jeesuse Kristuse õpetusega sügavas vastuolus".[15] Benedictus XVI vabandas, kohtus ohvritega ja rääkis oma "häbist" väärkohtlemise osas. Ta ärgitas toimepanijad kohtu alla andma ja mõistis hukka kirikuvõimude väärkäitumise.[16][17] 2018. aastal süüdistas paavst Franciscus, Tšiili konkreetsele juhtumile viidates, ohvreid valetamises,[18] kuid aprillis vabandas ta oma "traagilise vea" pärast[19] ja augustis avaldas "traagilise ajaloo" tõttu "häbi ja kurbust".[20]

Franciscus kutsus 21.–24. veebruaril 2019 Vatikani linnas kokku neli päeva kestnud tippkohtumise, kus osalesid maailma kõigi piiskopikonverentside presidendid, et arutada katoliku kiriku vaimulike seksuaalse väärkohtlemise ärahoidmist.[21] Paavst Franciscus tegi 2019. aasta detsembris põhjalikke muudatusi (mis on kõik kahtluse alla seatud), mis võimaldavad väidetavalt kiriku sisehierarhia toimimise suuremat läbipaistvust.[22][23]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ US prelate McCarrick resigns from College of Cardinals (AP)
  2. ↑ Tara Isabella Burton, New Catholic sex abuse allegations show how long justice can take in a 16-year scandal, Vox, 20 August 2018
  3. ↑ "Hispaania piiskopid avastasid sadu seksuaalse väärkohtlemise juhtumeid". ERR. 2. juuni 2023. Vaadatud 3. juunil 2023.
  4. ↑ "Hundreds of priests shuffled worldwide, despite abuse allegations". USA Today. Associated Press. 20. juuni 2004.
  5. ↑ Stephens, Scott (27. mai 2011). "Catholic sexual abuse study greeted with incurious contempt". ABC Religion and Ethics. Vaadatud 23.07.2012.
  6. ↑ Bush R. & Wardell H.S. 1900, Stoke Industrial School, Nelson (Report of Royal Commission On, Together With Correspondence, Evidence and Appendix) Government Printer; Wellington, 8.
  7. ↑ Ulrich L. Lehner, Mönche und Nonnen im Klosterkerker: ein verdrängtes Kapitel Kirchengeschichte. Kevelaer: Verl.-Gemeinschaft Topos Plus, 2015. Shorter English version under the title: Monastic Prisons and Torture Chambers (Eugene, OR: Wipf and Stock 2014)
  8. ↑ Bruni, Frank (2002). A Gospel of Shame: Children, Sexual Abuse, and the Catholic Church. HarperCollins. ISBN 0060522321.
  9. ↑ "Sex abuse victim accuses Catholic church of fraud". USA Today. 29. juuni 2010. Vaadatud 24.06.2012.
  10. ↑ "The Pope Meets the Press: Media Coverage of the Clergy Abuse Scandal". Pew Research Center. 11. juuni 2010. Vaadatud 15.09.2010.
  11. ↑ William Wan (11. juuni 2010). "Study looks at media coverage of Catholic sex abuse scandal". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.06.2010. Vaadatud 15.09.2010.
  12. ↑ Lewis, Aidan (4. mai 2010). "Looking behind the Catholic sex abuse scandal". BBC News. Vaadatud 16.06.2015.
  13. ↑ Paulson, Michael (8. aprill 2002). "World doesn't share US view of scandal: Clergy sexual abuse reaches far, receives an uneven focus". The Boston Globe. Vaadatud 17.07.2012.
  14. ↑ Butt, Riazat; Asthana, Anushka (28. september 2009). "Sex abuse rife in other religions, says Vatican". The Guardian. London. Vaadatud 10.10.2009.
  15. ↑ Pope sends first e-mail apology; http://news.bbc.co.uk; 23 November 2001
  16. ↑ Pope Deeply Sorry for Child Abuse; www.abc.net.au; 19 July 2008
  17. ↑ Pope's Apology: 'You have suffered grievously and I am truly sorry'; The Telegraph; 20 March 2010
  18. ↑ Pope Francis accuses Chilean church sexual abuse victims of slander, The Guardian, 19 January 2018
  19. ↑ Pope admits ‘grave error,’ apologizes for not believing Chilean sex abuse victims Washington Post, 12 April 2018
  20. ↑ NPR, Pope Francis Expresses 'Shame And Sorrow' Over Pennsylvania Abuse Allegations, 16 August 2018
  21. ↑ McElwee, Joshua J. (12. september 2018). "Francis summons world's bishop presidents to Rome for meeting on clergy abuse". National Catholic Reporter. Vatican City. Vaadatud 24.02.2019.
  22. ↑ https://www.theguardian.com/world/2019/dec/17/pope-francis-ends-pontifical-secrecy-rule-child-sexual-abuse-catholic-church
  23. ↑ https://www.cnn.com/2019/12/17/europe/pope-vatican-secrecy-rules-intl/index.html
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Seksuaalse_ärakasutamise_juhtumid_katoliku_kirikus&oldid=6584174"