Seitsme sõjakäik Teeba vastu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Seitsme sõjakäik Teeba vastu oli vanakreeka mütoloogias sõda, kus Oidipuse vanem poeg Polyneikes püüdis jalule seada oma õigust Teeba troonile, mille oli anastanud tema noorem vend Eteokles. Samuti nimetatakse Seitsmeks Teeba vastu seitset kangelast, kes sõjakäiguks ühinesid. See oli üks antiikmütoloogia tuntumaid legende.

Sõja põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Teeba kuningas oli pime Oidipus. Pimedana ei saanud ta riiki korralikult valitseda ja seda ta ei tahtnudki. Tema eest valitses tema onu ja naisevend Kreon, sest Oidipuse pojad olid veel alaealised.

Mõne aasta pärast otsustasid teebalased Oidipuse pagendada. Oidipus oli sellega nõus. Tema pojad olid selleks ajaks täisealised ega vajanud regenti. Oidipuse soovil pidid nad hakkama kahekesi kordamööda riiki valitsema, ühel aastal üks, teisel teine.

Alustas noorem vend Eteokles, ent pärast aasta möödumist keeldus ta vennale trooni loovutamast. Vanem vend Polyneikes rändas oma äia, Argose kuninga Adrastose juurde, ja palus abi. Adrastos moodustas sõjaväe ja marssis Teeba peale.

Argoslaste selgeltnägija Amphiaraos ei tahtnud sõtta minna, sest nägi ette, et see lõpeb edutult. Tal tekkis Adrastosega tüli. Varem analoogilises olukorras oli Adrastose õde ja Amphiaraose naine Eriphyle nad lepitanud ja nad olid vandunud, et edaspidi, kui neil jälle lahkarvamusi tekib, otsustab Eriphyle, kummale õigus jääb. Polyneikes ostis Eriphyle poolehoiu oma esiema Harmonia kaelakeega ning naine saatis oma mehe ja venna sõtta.

Sõjas osalejad[muuda | muuda lähteteksti]

Argose sõjaväge juhatas Euripidese järgi Argose kuningas Adrastos, Aischylose ja Sophoklese järgi Polyneikes. Üldse juhatas Argose väge seitse sõjapealikku, kelle järgi sõda ongi nime saanud:

Seitse sõjapealikku annavad vande

Lähtudes sellest, et Polyneikes ja Tydeus olid sünnilt välismaalased, ei ole mõned autorid neid seitsme sõjapealiku hulka arvanud ja nimetavad nendena Eteoklest (keda ei tohi ära segada Teeba kuningaga) ja Adrastose venda Mekistost. Polyneikes ja Tydeus olevat sõjas osalenud vähem tähtsal positsioonil. Tõenäolisemalt oli olukord vastupidine. Ka Eteokles ja Mekistos said surma.

Teeba kaitset juhatasid

  • kuningas Eteokles (sai surma)
  • endine regent Kreon (sai kuningaks)

Veel teebalasi:

Sõja käik[muuda | muuda lähteteksti]

Ennustustarga Teiresiase sõnul võis Teebat päästa ainult see, kui sõjas langeb Kreoni noorem poeg Menoikeus. Kreon oli selle vastu. Esialgu ei pidanud Menoikeus üldse sõdima, sest oli veel liiga noor. Kreon keelitas Menoikeust linnast põgenema ja lubas riigikassast talle raha tuua. Niisugune teguviis oli Menoikeusele vastuvõetamatu; ta tormas lahingusse ja kuna oli relvade käsitsemises kogenematu, sai kohe surma.

Esimeste langejate seas oli ka Megareos.

Surnud Eteokles ja Polyneikes kantakse ära

Nähes, et sõda venib pikale, otsustati, et sõja saatuse määrab Eteoklese ja Polyneikese kahevõitlus. Vennad said selles mõlemad surma. Juba surmavalt haavatuna palus Polyneikes vennalt andeks ja soovis leppida, ent Eteokles ei suutnud enam seda palvet vastu võtta.

Sõda jätkus. Melanippos haavas surmavalt Tydeust, kuid Amphiaraos omakorda tappis Melanippose. Periklymenos tappis Parthenopaiose. Kapaneus ronis linnamüürile ja hüüdis, et isegi Zeus ei suuda takistada tal linna tungimast; seepeale lõi Zeus Kapaneuse välguga maha. Üks viimaseid langenuid oli Hippomedon.

Sõjaõnn kaldus Teeba poolele. Argose vägi hävitati. Adrastos pääses ainult seetõttu, et tal oli maailma kiireim hobune Areion; keegi ei jõudnud talle järele.

Kreon laskis langenud teebalased suurte auavaldustega matta, ent surnud argoslasi, kaasa arvatud Polyneikest keelas surma ähvardusel matmast. Oidipuse tütar Antigone mattis oma venna ja Kreon mõistis ta selle eest surma, ehkki Antigone oli tema enese poja Haimoniga kihlatud. Kokkupõrkes isaga sai ka Haimon surma.

Adrastos põgenes Ateenasse ja palus Theseuselt abi. Theseus käskis Kreonil surnud matta, ähvardades teda sõjaga. Kreon keeldus. Siis marssis Theseus Atika vägedega Teeba alla. Teeba ei suutnud teist sellist sõda enam üle elada ja alistus lahinguta. Theseus laskis surnud kombekohaselt matta ja läks sõjaväega koju tagasi.

Sõja tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Eteoklese järel sai Teeba kuningaks Kreon. Ent temagi pojad olid surnud. Oidipuse surmaga lõppes Teeba kuningasoo pealiin ja Kreoni surmaga kõrvalliin.

Vastavalt Amphiaraose soovile tappis tema poeg Alkmaion oma ema Eriphyle selle eest, et too oli oma mehe surma saatnud. Ema needis oma poja ära.

10 aastat hiljem korraldasid Argose mehed, kelle isad olid langenud sõjas Seitse Teeba vastu, niinimetatud epigoonide sõjaretke. Selles Teeba vallutati ja rüüstati, linnamüür lammutati.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Seitsme sõjakäiku Teeba vastu käsitlevad Aischylose tragöödia "Seitse Teeba vastu", Euripidese "Foiniiklannad" ja "Palujannad" ning Sophoklese "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Seda puudutab ka Apollodorose "Raamatukogu".