Tydeus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tydeus ja Ismene, kujutis amforal, u. 560 e.Kr

Tydeus oli vanakreeka mütoloogias Oineuse ja Periboia poeg, Diomedese isa.

Tydeus sündis väljaspool abielu. Oineus ei hoolinud ei temast ega ta emast, võib-olla sellepärast, et Periboia oli madalast soost. Tema sugulaste ega päritolu kohta pole midagi teada. Oineus abiellus Althaiaga.

Periboia asus elama Argosesse, kus Tydeus üles kasvas. Ta tegi sõjaväes kiiret karjääri, kuni Argose kuningas Adrastos talle oma tütre Deipyle naiseks andis. Neil oli üks laps, poeg Diomedes.

Tydeus hukkus sõjakäigus Seitse Teeba vastu, olles kaotajate poolel. Melanippos haavas teda surmavalt. Jumalanna Athenale Tydeus meeldis; ta hankis kõiki haavu raviva eliksiiri ja jooksis sellega Tydeuse juurde. Vahepeal oli Amphiaraos Melanippose tapnud ja tema pea Tydeusele toonud. Tydeus lõi kolju lõhki ja sõi Melanippose ajusid. Seda ilgust nähes virutas Athena eliksiiripudeli puruks ja Tydeus suri.

Adrastos pidas langenute matusetuleriida juures kõne, milles nimetas Tydeust heaks vaikseks meheks, kes oskas mõõka ja kilpi targalt tarvitada. Tal olevat olnud avar hing ja oma väärtust näitas ta mitte sõnade, vaid tegudega. Teised allikad nimetavad teda seevastu metsikuks võitlejaks; seesuguste lahknevuste puhul on matusekõne harilikult vähem usaldusväärne.

Nimetatud sõjas ja järgnenud epigoonide sõjaretkel, ehkki tagumise neist Argos võitis, langes niisugusel hulgal Argose ülikuid, et kui Adrastos oma poja surma üle kurvastades hinge heitis, polnud paremat troonipärijat kui Tydeuse poeg Diomedes.

Homeros on "Iliases" Tydeusele nii sageli ja detailselt vihjanud, et on oletatud, et ta koostas veel ühe eepose sõjast Seitse Teeba vastu, mille peategelane pidi olema Tydeus.