90377 Sedna

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sedna)
Foto, mille abil avastati Sedna
Sedna orbiit

90377 Sedna (sümbol: ⯲)[1] on Neptuuni-tagune taevakeha, suurim Päikesesüsteemis avastatud keha pärast Pluuto avastamist 1930. aastal.

Sedna avastasid 14. novembril 2003 Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz, kes töötasid vastavalt Caltechis, Gemini observatooriumis ja Yale'i ülikoolis. Samal päeval täheldati, et 3,1 tunni jooksul liikus objekt tähtede suhtes 4,6 kaaresekundit, mis näitas, et tema kaugus Maast oli umbes 100 astronoomilist ühikut (aü).

Browni sõnul olid nad avastanud Päikesesüsteemi kõige külmema teadaoleva taevakeha ja sellepärast andsid nad talle Sedna nime. Sedna oli inuiti merejumalanna, kes legendi järgi elas Põhja-Jäämere põhjas. Ühtlasi soovitas Brown, et edaspidigi antaks nii kaugel avastatud objektidele põhjarahvaste müütidest pärinevad nimed.

Sedna avastanud töörühm andis taevakehale nime veel enne kui Rahvusvahelise Astronoomiaühingu Väikeplaneetide Keskus sellele numbri jõudis anda. See oli protokollireeglite rikkumine, aga tõsist vastuseisu nimi Sedna ei kohanud ja konkureerivaid nimesid ka välja ei pakutud, nii et objekti ametlikuks nimeks saigi Sedna. Ametlik nimi kinnitati 2004. aasta septembris. Ühtlasi teatas Väikekehade Nomenklatuurikomitee, et edaspidigi võib juhtudel, kus avastus tekitab erakorralist huvi, avastatud objektile anda nime enne kui numbri.

2011. aasta seisuga oli Sedna Päikesest umbes kolm korda kaugemal kui Neptuun. Sedna orbiit on enamasti Päikesest veelgi kaugemal, selle apogee asub hinnanguliselt 960 aü kaugusel, millega ta kuulub Päikesesüsteemi kõige kaugemate teadaolevate taevakehade hulka (välja arvatud pikaperioodilised komeedid).

Sedna on suuruselt viies teadaolev Neptuuni-tagune taevakeha. Temast suuremad on Eris, Pluuto, Makemake ja Haumea. Sedna läbimõõt on 1200–1600 km.

Sednal ei ole kaaslasi, mis muudab tema massi määramise keeruliseks. Kui võtta tema tihedus võrdseks Pluuto omaga (2000 kg/m³), annab see tema massiks 1,8–4,3×1018 t.

Sedna on üks kõige punasemaid objekte Päikesesüsteemis. Ta on peaaegu sama punane kui Marss. Sedna on oma värvilt ja spektrilt homogeenne, mis võib tuleneda sellest, et suure kauguse tõttu Päikesest põrkab ta väiksemate taevakehadega kokku suhteliselt harva, mis muidu tooksid Sedna pinnal nähtavale värsket ja eredamat jäämaterjali.

Sednat peetakse suure tõenäosusega kääbusplaneediks, kuigi Rahvusvaheline Astronoomiaühing ei ole teda sellisena tunnustanud. Sedna läbimõõt moodustab umbes kaks kolmandikku Pluuto läbimõõdust, kuid väga suure kauguse tõttu Päikesest on väga raske määrata tema kuju ja seeläbi tõestada hüdrostaatilist tasakaalu olemasolu. Spektroskoopia abil on näha, et Sedna pind on sarnane teiste Neptuuni-taguste taevakehadega, koosnedes peamiselt vee, metaani ja lämmastiku jääst koos toliinidega.

Sednal on erakordselt pikk ja väljavenitatud orbiit, mille läbimine võtab aega ligi 11 400 aastat, Maale lähim orbiidi punkt (perigee) asub 76 aü kaugusel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. U+2BF2 ⯲. David Faulks (2016) 'Eris and Sedna Symbols,' L2/16-173R, Unicode Technical Committee Document Register.