Sassuuni Davith

Allikas: Vikipeedia

"Sassuuni Davith" on armeenia rahvuseepos.

Selle lõplik kuju pärineb 9.-10. sajandist, mil toimus armeenlaste võitlus araabia vallutajate vastu. Davithi tegelaskuju on 851. aastal Lääne-Armeenia Sassuuni maakonnas toimunud talupoegade ülestõusu juhi kehastus. Sellele pärimusele lisandusid aastasadade jooksul uued lugulaulud ning ajapikku moodustuski tervik, mis levis praktiliselt kõigis Armeenia maakondades ja murdeis. Tervikuga on liidetud ka mitme tuhande aasta vanuseid armeenia müüte ja eepikat. Aines on paljuski pärit ka rahva tegelikust ajaloost.

Esimesed kirjalikud viited armeenia eeposele on pärit 16. sajandi portugali rändurite Antonio Tenreino ja Maestro Alfonso reisikirjadest. Eepose materjal publitseeriti esmalt 1874. aastal rahvaluulekoguja Garegin Srvandztjani töö tulemusena. Aastatel 1936-1951 anti armenoloog Manuk Abeghjani eestvedamisel välja kaks osa "Sasuuni hulle" kolmes köites, mis sisaldasid kõiki selle ajani tuntud trükitud ja trükkimata eepose variante (kokku rohkem kui 60). Neist 15 põhjal anti 1939. aastal Manuk Abeghjani, Kevork Abovi ja Aram Ghanalanjani poolt välja eepose täielik versioon, mis koosneb 11 000 värsist. Eesti keeles ilmus "Sassuuni Davith" 1975. aastal Boris Kaburi tõlkes.

Sisu:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eepos koosneb neljast tegevusharust, igas neis räägitakse eri põlvkondade kangelastest. Iga haru jaguneb omakorda kaheks osaks.

Esimene haru - kaksikvendade Sanassari ja Baghdassari tegemised.

1. osa: võitlus Armeenia suure vaenlase Bagdadi Kaliifi vastu. Kaksikvendade sünd kuningatütrest, kes joob vett merest purskuvast allikast. Kaksikud põgenevad Bagdadist ja rajavad Sassuuni kindluse. Klaarivad arved ka Kaliifiga.

2.osa: Sanassari ja Baghdassari naisevõtt. Sanassar võitleb kadeda kaksikvennaga ja läheb Vasklinna kuningatütart kosima. Peab täitma ülesandeid, millest viimase täitmiseks tuleb appi ka Baghdassar. Kaksikud võitlevad lohega ja võidavad selle. Sanassar saab kuningatütre, Baghdassar saab kuningatütre õe endale naiseks. Sanassar saab kolm poega, Baghdassar ei saa ühtegi last.

Teine haru - Sanassari poja Vanem Mher'i kangelasteod

1.osa: Mher'i lapsepõlve ja noorukiea tegemised. Teeb kangelastegusid. Läheb vabastama talla naiseks lubatud kuningatütart tema vangipõlvest Hlathari valitseja, Valge Deevi juures. Pärast kolmepäevast võitlust alistab Mher Deevi ja abiellub kuningatütrega.

2.osa: Msõri Meligh kutsub Mher'i võitlema, kuid kolmepäevases heitluses ei võida kumbki. Neist saavad verevennad. Pärast Meligh'i surma meelitab tema noor naine Ismil Mher'i lossi, joodab seitsmeaastase viinaga purju ning saab Mher'ilt poja, kelle nimeks saab Meligh. Seitsme aasta pärast kaineks saades läheb Mher tagasi oma naise juurde, kellega saab poja Davith'i. Mher ja ta naine surevad.

Kolmas haru- tegelaseks Mher'i järeltulija Davith

1.osa: Vanemateta jäänud Davith saadetakse elama Msõri Ismili ja oma poolvenna Melighi juurde. Meligh vihkab Davith'i, teeb sõjakäigu Sassuuni vastu. Davith paneb Melighi pimedasse tuppa luku taha, kust ta oma poolvenna jälle varsti välja laseb. Meligh otsustab lõpuks Davithist lahti saada. Davith lavastab oma surma ja temast saab Sassuunis karjus. Rohusöömine on teinud ta segaseks. Davith saab pärast Dašt Padrialis deevide tapmist ja varanduse rahvale väljajagamist kõikide lemmikuks. Davith saab jagu kõikidest vägedest, mis Meligh Sassuuni vastu saadab ning tapab ka Melighi.

2.Osa: Davith kihlub Tšõmškiki Sulthaniga, kuid otsustab siiski Sinise linna kuningatütre Handuthi kasuks. Kosimist takistab aga Bapõ Frenkin, kes kutsub Davithi võitlema. Davith saab Frenkinist ja tolle sõjaväest võitu. Teel Sassuuni poole kohtavad Davith ja Handuth Tšõmškiki Sulthan'i, kes kutsub Davithi võitlema. Davith lubab seitsme päeva pärast minna, kuid unustab. Pärast pulmi läheb Davith seitsmeks aastaks ära. Handuth saadab poja Mher'i isa otsima. Nad ei tunne teineteist ära ja hakkavad võitlema. Davith neab Mher'i ära. Ise sureb ta aga Tšõmškik Sulthani tütre lastud mürginoole läbi.

Neljas haru - Davith'i poja Noorema Mher'i teod

1.osa: Noorem Mher teeb Tšõmškik Sulthani linna maatasa kättemaksuks isa surma eest.

2.osa: Noorem Mher võtab endale naiseks Patšiki kuningatütre Goharhanumi. Mher saab jagu mitmest Sassuuni vastu astunud sõjaväest ja teeb muidki kangelastegusid. Kõik inimesed Mheri ümber surid, kuid Mher oli surematu isa needuse tõttu, mis ütles, et ta peab jääma surematuks ja lastetuks. Mher ei saa surra, kuni maailmas valitseb ebaõiglus, mille vastu ta võitleb. Vani-äärse kalju poolekslöömise järel neelab kalju Mheri koos hobusega. Mher jääb sinna ning rahva südamesse jääb lootus, et kord kaob maailmast ebaõiglus.

Eestikeelne väljaanne[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Sassuuni Davith. Armeenia rahvaeepos". Armeenia keelest tõlkinud Boris Kabur. Kommenteerinud Ž. Avetisjan; järelsõna: Ž. Avetisjan ja Boris Kabur; illustreerinud A. Kodžojan; kaaneümbris, kaas, tiitel ja vahetiitlid: Silvia Liiberg. Eesti Raamat, Tallinn 1975, 180 lk

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]