Sarik-hõbepuu
| Sarik-hõbepuu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosialaadsed Rosales |
| Sugukond |
Hõbepuulised Elaeagnaceae |
| Perekond |
Hõbepuu Elaeagnus |
| Liik |
Sarik-hõbepuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Elaeagnus umbellata Thunb. | |
Sarik-hõbepuu (Elaeagnus umbellata) on hõbepuu perekonda kuuluv põõsaliik.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Pärineb Ida-Hiinast, Koreast ja Jaapanist.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Liik kasvab kuni 2 m kõrguse laiuva põõsana, läbimõõt võib olla kuni 3 m.[1] Okstel paiknevad teravad ja jäigad ogad. Lehekuju on kitsas-elliptiline, ääred on kaardunud sissepoole. Lehed on noorena hõbedased, hiljem muutub lehe pealmine külg roheliseks ja alakülg jääb hõbedaseks. Õitseb mais kuni juunis. Õied on väikesed, kollase värvuse ja meeldiva aroomiga. Viljad valmivad augustis kuni septembris. Viljad on kujult ovaalsed, roosakas-punase värvusega ning kaetud kollakaspruunide hõbedaste täppidega. Viljakest on tugev, kuid viljaliha pehme. Viljad võivad paikneda ükshaaval või rühmiti sarikates. Vilja sees on luuseeme.
Kasvatamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Liigi talvekindlus Eestis on rohkeõielise hõbepuu omast veidi väiksem.[1] Taim võib külma talve korral külmuda kuni lumepinnani, ta küll taastub, kuid see mõjub halvasti saagikusele. Kasvatamist võiks proovida Saaremaal või väiksemate saarte kuivematel liivikutel ja kaitstud kasvukohtades.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]
Sarik-hõbepuu viljadest saab valmistada mahla.[1]
Iluaianduses[muuda | muuda lähteteksti]
Liigil on head dekoratiivsed omadused, kevadel pakuvad silmailu sarik-hõbepuu õied, suvel on lehestik ilusa hõbedase varjundiga ning sügisel paistavad silma tema punased viljad.[1]
Meetaimena[muuda | muuda lähteteksti]
Sarik-hõbepuud võib kasvatada meetaimena.[1]
Biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Sarik-hõbepuu viljades on hapete sisaldus 1,5%, suhkrute sisaldus 7,5%, C-vitamiini sisaldus 8–45 mg 100 g toormassi kohta.[1]