Hõbepuu
| Hõbepuu | |
|---|---|
 ' | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosialaadsed Rosales |
| Sugukond |
Hõbepuulised Elaeagnaceae |
| Perekond |
Hõbepuu Elaeagnus |
Hõbepuu (Elaeagnus) on õistaimede perekond hõbepuuliste sugukonnast.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Pärinevad Hiinast ja Kesk-Aasiast.[1] Kasvab loodusikult liivasel mullal, mäekülgedel ja kaljudel.
Liigid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rohkeõieline hõbepuu (Elaeagnus multiflora)
- Sarik-hõbepuu (Elaeagnus umbellata)
- Ahtalehine hõbepuu (Elaeagnus angustifolia)
- Läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata)
Sümbioos[muuda | muuda lähteteksti]
Hõbepuude juuremügaras asuvad aktinobakterid, mis on lämmastikku fikseerivad sümbiondid.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Puuviljanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Läikiva hõbepuu viljad ei sünni süüa[2], kuid söödavad on ahtalehise, rohkeõielise ja sarik-hõbepuu viljad.[1]
Iluaianduses[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis kasutatakse haljastuses läikivat hõbepuud.[1]
Meetaimena[muuda | muuda lähteteksti]
Hõbepuud sobivad kasvatamiseks meetaimena.[1]
Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]
Hõbepuu vilju kasutatakse seedehäirete raviks.[1] Need on toniseeriva ja põletikuvastase toimega.