Mine sisu juurde

Sarapuu (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Sarapuu
Harilik sarapuu
Harilik sarapuu
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Pöögilaadsed Fagales
Sugukond Kaselised Betulaceae
Perekond Sarapuu Corylus

Sarapuu (Corylus) on pöögilaadsete seltsi kaseliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpõõsaste ja -puude perekond.

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

Varasemad süstemaatikad paigutasid sarapuu perekonna koos valgepöögi (Carpinus) ja humalpöögiga (Ostrya) eraldi sugukonda sarapuulised (Corylaceae), APG III süsteemi (2009) kohaselt kuulub sarapuu kaseliste sugukonda (Betulaceae).

Põõsad on tavaliselt üsna kõrged, peenete ja pikkade harudega. Üksikud liigid kasvavad ka puukujulisena. Põõsaliikidel on tumehall ja sile koor. Puukujulistel liikidel on tüve koor lõhenenud.

Lehed on laiovaalsed, kaherealiselt vahelduvad, kahelisaagja servaga, tipp sageli peaaegu hõlmine.

Sarapuud on ühekojalised, nende õied on ühesugulised. Isasõied moodustavad rippuva urva, mis pikeneb oluliselt õitsemise ajal. Emasõied avanevad külgmistest või tipmistest pungadest ning koosnevad kahest niidikujulise emakasuudmega kahepealisest sigimikust ja sellega kokkukasvanud vaevumärgatavast õiekattest. Õitsemise ajal muutub emakasuue nähtavaks.[1]

Sarapuupähkel kestaga ja ilma

Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). See on kõva kestaga rasvarohkne pähkel, mida ümbritseb rohtjas üdi. Pähkel on 1–2,5 cm pikk ja 1–2 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklit ümbritseb täielikult, harvem osaliselt pähklikoor. Pähklikoore kuju, ehitus ja kasvukoht puuvõras on tähtsad sarapuuliikide eristamise tunnused.

Sarapuid on ligikaudu 15 liiki, need kasvavad Euroopa, Ida-Aasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Sarapuuliigid annavad üksteisega hübriide.

Eestis kasvab pärismaisena üks liik: harilik sarapuu.

Paljude liblikaliikide jaoks on sarapuu tähtis toidutaim. Leidub koguni selliseid liike, kes üksnes sarapuudel toituvad. Pähkleid armastavad süüa oravad, mänsakud ja rähnid. Kõik nad korjavad halbadeks aegadeks toidutagavarasid, peites pähkleid pragudesse või maa sisse. Osa pähklitest jääbki pärast välja otsimata ja läheb idanema. Niimoodi aitavad need looma- ja linnuliigid sarapuudel levida.

Sarapuu painduvaid oksi on kasutatud korvide punumiseks ja tünnivitstena. Samuti saab sarapuu puidust head joonistussütt.

Mõnda sarapuuliiki kasvatatakse ilupuuna. Sel juhul pügatakse neid kas põõsa- või püramiidikujuliseks. Kui eesmärk on puult ka pähkleid saada, tuleb eelistada püramiidjat vormi. Puud tuleb pügada küllalt tihti ning sealjuures on parem vältida noorte okste lõikamist, sest just nendel kasvavad isas- ja emasõied. Õige hoolduse ja heade kasvutingimuste korral kannab selline sarapuu vilja 20–30 aastat. Seejärel on vaja puud noorendada, näiteks täielikult, juureni tagasi lõigata.

Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks.

 Pikemalt artiklis Sarapuupähkel

Sarapuu perekonda kuulub 14–18 liiki.

  1. Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.