Samlandi piiskopkond

Allikas: Vikipeedia
Samlandi piiskopkond
saksa keeles Bistum Samland
poola keeles Diecezja sambijska
ladina keeles Dioecesis Sambiensis
12431577
Valitsusvorm piiskopkond
Samlandi piiskop {{{riigipea-nimi}}}
Pealinn kuni 1260. aastani Köningsberg
aastast 1264 Fischhausen
Religioon ristiusk (katoliiklus)
Peamised keeled ladina keel, saksa keel

Samlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Samland, ladina keeles Dioecesis Sambiensis, poola keeles Diecezja sambijska) oli 13.16. sajandil katoliku kiriku piiskopkond ja riik, 16. sajandil luterlik piiskopkond Preisimaal, Sambijas ja Nadrovias.

Saksa ordu valdused 1410. aastal

Piiskopkonna moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Samlandi piiskopkond rajati 1243. aastal paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt koos Ermlandi, Kulmi ja Pomesaania piiskopkondadega, Rooma paavsti Gregorius IX poolt 3. augustil 1234 antud bulla alusel, millega 2/3 vallutatavatest aladest anti Saksa ordule ja 1/3 vallutatavatest aladest piiskopkonnnale. Reaalselt vallutati aga Sambija territoorium Preisi ristisõja käigus alles 1255. aastal.

Esimene teadaolev Samlandi piiskop astus ametisse 1252. aastal, toomkapiitel rajati aga alles 1294. aastaks. Samlandi piiskopkonna ala asus Preisimaa ida- ja kirdeosas (Sambijas) vastu Leedut, mistõttu see vallutati lõplikult alles 1280. aastateks.

Nagu Pomesaaniaski, määras Samlandis algusest peale olulisemaid asju Saksa ordu. Toomkapiitlis võisid selle algusest peale olla vaid Saksa ordu preestervennad ning neil lasus ka kohustus valida piiskopiks vaid oma ordukaaslasi. 2/3 diötseesist oli ordu võimu all, piiskop ja toomkapiitel valitsesid ülejäänud kolmandikku. Selles valduses, stiftis, oli piiskopil sisepoliitikas (maksud, seadusandlus, kohtuvõim) kuni 15. sajandini iseseisev võim, mida piiras siiski asjaolu, et kõrgeim ilmaliku võimu kandja, stiftifoogt oli tavaliselt Saksa ordu rüütelvend. Piiskopi residents asus Fischhausenis, kapiitli oma Königsbergis. Kiriklikult allus piiskopkond Riia peapiiskopkonnale.

Samlandi piiskopkond oli Preisimaa vaimulikest valdustest ainus, mida 1466. aastal sõlmitud Teine Thorni rahu ei puudutanud. Nii selle diötsees, kui ka stift jäid jätkuvalt täies ulatuses ordualale ning kuna kõrgmeistri residents asus alates 1457. aastast Königsbergis, siis kasvas tolle mõjuvõim piiskopkonna üle veelgi. Piiskop kaotas sisuliselt oma ilmaliku võimu ning oli edaspidi vaid nominaalselt maaisand. Piiskopkonna etteotsa said seejärel vaid mehed, kes tegutsesid kõrgmeistri vahetus lähikonnas.

Preisimaa sekulariseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

1525. aastal, kui Preisimaa orduvaldused muutusid sekulariseerimisega Preisimaa hertsogiriigiks, loobus Samlandi piiskop Georg von Polenz vabatahtlikult kogu ilmalikust võimust ja saatis laiali ka toomkapiitli. Samlandi piiskopkonna valdused liideti hertsogi valdustega. Piiskopkond jäi vaimuliku struktuurina siiski alles, olles seejärel luterlik. 1550. aastal, kui piiskop Polenz suri, keeldus hertsog Albrecht uut Samlandi piiskoppi ametisse nimetamast ning lasi piiskopkonda valitseda ilmalikel ametnikel (ofitsiaalidel). Järgmine piiskop sai ametisse alles 1567. aastal.

1577. aastal likvideeriti piiskopkond ning liideti Pomesaania piiskopkonnaga.

Piirkonna haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Piiskopkonna haldamiseks jaotati piirkond komtuurkondadeks (4), mille keskusteks oli komtuurikindlused: Balga, Brandenburg, Köningsberg ja Ragnit. Ajutiselt olid komtuuride residentsideks ka Labiau, Tapiau, Lochstedt, Insterburg. Territooriumile ehitati 11 kindlust: Fischhausen, Rinau-Galtgarben[1], Medenau[2], Laptau[3], Thierenberg[4], Neuhausen, Powunden, Ziegenberg, Saalau, Quednauer ja Georgenburg (Nadroovias).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]