Kulmi piiskopkond
|
See artikkel räägib keskaegsest Preisimaa piiskopkonnast ja riigist, kaasaegse Poola piiskopkonna kohta vaata: Pelplini piiskopkond |
|
Kulmi piiskopkond 1243–1466 | |
 Kulmi piiskopkonna asetsus Ida-Preisimaal, Preisimaa hertsogkonnas | |
| Valitsusvorm | piiskopkond |
|---|---|
| Pealinn | Holm |
| Religioon | ristiusk (katoliiklus) |
| Peamised keeled | ladina keel, saksa keel |
Kulmi piiskopkond (saksa keeles Bistum Kulm või Bistum Culm; ladina keeles Dioecesis Culmensis; poola keeles Diecezja chełmińska) oli katoliku kiriku piiskopkond ja riik 13.–15. sajandil.
Kulmi piiskopkond oli Preisimaa piiskopkonna otsene järglane, mis rajati 1215. aastal. Seetõttu võiks esimeseks Kulmi piiskopiks pidada Preisimaa misjonipiiskoppi Christianit. 1243. aastal rajati Kulmi piiskopkond ametlikult koos Ermlandi, Pomesaania ja Samlandi piiskopkondadega.
Neljast vastrajatud Preisimaa piiskopkonnast oli Kulm ainus, mis paiknes juba varem kristlikul maa-alal. Seetõttu kujunesid sealsed valitsemisstruktuurid üpris ruttu: 1245. aastal asus ametisse esimene piiskop Heidenreich ning 1251. aastal rajati toomkapiitel.
1264. aastal inkorporeeriti viimane Saksa ordusse, ordu omandas ka 2/3 piiskopkonna diötseesist. Piiskopi stift (ilmalik valdus) moodustas ülejäänud kolmandiku, millest ta omakorda pidi kolmandiku andma toomkapiitlile. Kiriklikult allus Kulmi piiskop Riia peapiiskopile.
Kulmi stiftis olid seega ilmalik ja vaimulik võim piiskopi käes, kes hoidis enda kontrolli all ka majanduselu ja seadusloomet. Siiski oli stiftis suur mõju ka Saksa ordul, kuna kohtu- ja sõjalist võimu teostavad stiftifoogtideks (neid oli Kulmi piiskopkonnas kaks: piiskopi ja kapiitli foogt) olid enamasti Saksa ordu rüütelvennad.
15. sajandil kasvas ordu mõjuvõim veelgi, kuna tänu pidevatele sõdadele Poolaga suurenes piiskopkonnas oluliselt Saksa ordu sõjaväe osakaal. Samas said piiskopid rohkem kaasarääkimisõigust Preisimaa välispoliitikas, mille ajamine oli seni olnud sisuliselt ordu ainuprivileegiks.
Pärast Kolmeteistkümneaastast sõda Preisimaal sõlmitud Teise Thorni rahulepinguga läks Kulmi piiskopkonna ala 1466. aastal Poola kuningriigi võimu alla. Rahulepingus nõuti ka piiskopkonna minekut Riia peapiiskopkonna alt Gniezno peapiiskopkonda, kuid lähema sajandi jooksul seda siiski ametlikult ei juhtunud. Kulmi piiskopid kaotasid aga ilmaliku võimu ning toomkapiitel vabastati Saksa ordusse kuulumise kohustusest. Sellega likvideerus ka Kulmi piiskopiriik.
Piiskopkond ise (poolapäraselt Chełmno piiskopkonnana) jäi püsima kuni 1992. aastani, mil see muudeti Pelplini piiskopkonnaks. Kuni 1566. aastani kuulus see paavsti vaatekoha järgi Riia peapiiskopkonda, seejärel Gniezno peapiiskopkonda.
Pelplini piiskopkond kuulub Gdański peapiiskopkonda.