Saksa keel Namiibias
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Saksa keel Namiibias (saksa keeles ka (varem peamiselt) Südwesterdeutsch, tänapäeval teaduses ka Namdeutsch,[1][2] Namiibia noorte seas ka Namlish või Namsläng [3]) on saksa keele variant, keelesaar ja veerandkeskus (üks saksa keelekeskuste liike)[4] Namiibias.
Kuni 1915. aastani eksisteerinud Saksa Edela-Aafrika elanike järeltulijad, kes elavad praegu Namiibias, on ainus allesjäänud saksa keelekogukond endistes Saksamaa kolooniates, kus on märkimisväärne arv saksa keele emakeelena kõnelejaid.
Praegu kõneldakse Namiibias saksa keelt eriti riigi keskosa maapiirkondades ning Windhoeki ja Swakopmundi linnas. Eri andmetel 16 kuni 25 tuhat (2012) või ligi 20 tuhat saksa keele emakeelena kõnelejat elab 4359 leibkonnas. Pidžinkeelt Küchendeutsch 'i kasutab umbes 15 tuhat inimest, kes on valdavalt üle viiekümne aasta vanused, teise keelena. Nooremad Namiibia elanikud kasutavad rahvastevahelise suhtlemise keelena pigem inglise keelt või afrikaani keelt. Teise keelena räägib saksa keelt mitusada tuhat namiibialast.
Mitmekeelses Namiibias, kus räägitakse ühtteist Aafrika emakeelt, on üks riigi elavatest keeltest koos afrikaani, otjeherero ja oshivambo keelega. keeled. Saksa Keele Instituudist Stefan Engelbergi sõnul ei ole see praegu lingua franca . [5] Mõnel pool riigis on ka saksa keel, enamasti afrikaani, oshivambo ja igal juhul inglise keele kõrval ka kohalikul tasandil ametlik staatus. [6]
Saksa keel oli endises Edela-Aafrika koloonias ainus ametlik keel kuni 1919. aastani. Aastatel 1984–1990 anti saksa keelt kohalike valgenahaliste saksa keelt kõnelevate elanike korduvate pingutuste tulemusena nende Edela-Aafrika asulates "poolametliku" ametliku keele staatus. [5]
Suhtlusvahendina on saksa keelel kasu ka selle sarnasusest afrikaani keelega ning sellel on äris ja turismis silmapaistev koht. Paljudel Namiibia maastikel, linnadel ja linnadel, aga ka tänavate ja objektide nimedel on saksakeelsed nimed.
Mõned saksa keelt kõnelevad elanikud näevad Namiibia saksa keele tulevikku ohus. 2010. aastal toimunud üritusel tegi Namiibia Saksa Kooliühenduste Töö- ja Toetamisühingu (AGDS) president avalduse ja tsiteeris muu hulgas: . keeleteadlane Ulrich Ammon. Sealsed avaldused ei jäänud aga vaieldamatuks. [7] Seda keelt uuriti aastatel 2013/14 Potsdami ülikooli ja Namiibia ülikooli ühises uurimisprojektis. Sõnastiku saksakeelses versioonis on see loetletud 2. numbrist Auflage 2016 "Namibismen", d. h. spezifisch namibische Eigenheiten des Standarddeutschen .
Praegu kasvab saksa keelt õppivate inimeste arv. 2014. aasta märtsis õppis 44% Namiibia õpilastest saksa keelt võõrkeelena ja 45% namiiblastest õppis saksa keelt emakeelena. [8]
2021. aasta aprillis loodi muu hulgas keele propageerimiseks saksakeelne Namiibia foorum. [9]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Anika Tina Kroll-Tjingaete: STRUKTURELLE VERÄNDERUNGEN IN DER DEUTSCHEN SPRACHE IN NAMIBIA: EINE UNTERSUCHUNG ANHAND VON TEXTEN AUS DER ALLGEMEINEN ZEITUNG. UNAM, Mai 2016.
- ↑ Dialekt-Studie zu Südwesterdeutsch, Institut für Germanistik Deutsche Sprache der Gegenwart der Universität Potsdam
- ↑ Namdeutsch. Humboldt-Universität zu Berlin. Abgerufen am 13. April 2020.
- ↑ Karina Schneider-Wiejowski, Birte Kellermeier-Rehbein, Jakob Haselhuber: Vielfalt, Variation und Stellung der deutschen Sprache. Walter de Gruyter, Berlin 2013, ISBN 978-3-11-030930-0, S. 46.
- ↑ 5,0 5,1 Stefan Engelberg, Doris Stolberg: Sprachwissenschaft und kolonialzeitlicher Sprachkontakt, De Gruyter, 2012, Reihe Koloniale und Postkoloniale Linguistik / Colonial and Postcolonial Linguistics (KPL/CPL), Nr. 3.
- ↑ "Deutsch in Namibia" (PDF). Beilage der Allgemeinen Zeitung. 18. juuli 2007. Originaali (PDF; 5,9 MB) arhiivikoopia seisuga 28. mai 2016. Vaadatud 23. juuni 2008.
- ↑ Stefan Fischer: Erhalt von Deutsch „fraglich“.
- ↑ "Deutsche Sprache immer beliebter". Allgemeine Zeitung. 11. aprill 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. detsember 2014. Vaadatud 7. novembril 2015.
- ↑ Erfolgreiche Forum-Gründung.