Sāmarrā'

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Sāmarrā'

araabia سامراء

Pindala: 151 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 201 700 (2002)

Koordinaadid: 34° 12′ N, 43° 52′ Ekoordinaadid: 34° 12′ N, 43° 52′ E

Sāmarrā' Suur Mošee koos spiraalminaretiga on Sāmarrā' tuntuim vaatamisväärsus.

Sāmarrā' (eesti keeles varem Samarra) on linn Iraagis Şalāh ad-Dīni kubernerkonnas Tigrise idakaldal, Bagdadist 125 km põhja pool.

2003. aastal oli Sāmarrā's ÜRO hinnangul 348 700 elanikku. Sellega oli ta kubernerkonna suurim linn, ületades märgatavalt kubernerkonna keskust, sama aasta andmeil 180 300 elanikuga Tikrīti. Samas on rahvastikuandmed Põhja-Iraagi poliitilise ja sõjalise olukorra tõttu äärmiselt muutlikud ja ebakindlad.

Pärast Iraagi sõda ja Saddam Husseini režiimi langemist on Sāmarrā linn ja selle kultuurmälestised kannatanud korduvalt Iraagi kodusõja ja terrorirünnakute käigus. Kodusõja lõppedes 2007. aastal hakkas seni valdavalt sunniitlikus linnas, kus paikneb mitmeid šiia pühapaiku, kasvama šiiitide arv. 2014. aastal vallutas osa linnast mõneks ajaks terroriorganisatsioon ISIS.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskaegsete hoonete alt on leitud 8000 aasta vanuseid haudu ja keraamikat neoliitikumi ajast. Eelajaloolise asula esimesed väljakaevamised toimusid 1911-1914 Saksa arheoloogi Ernst Herzfeldi juhtimisel. Ühe esimese linnriigina Lähis-Idas andis Sāmarrā' nime umbes 5500-4800 kestnud Sāmarrā' kultuurile Põhja-Iraagis. Asula ise püsis omanimelisest kultuurist kauem ning kadus umbes 3900 eKr.

Pole täpselt teada, kas Sāmarrā' oli Sur-marrati nimeline Assüüria kindlus, millele viitas Sanherib 690. aastast eKr säilinud steelil. Veebileht The State Archives of Assyria Online omistab linnale ka nimekuju Surimarrat.

Linna antiikaegsete nimede seas on ka kreeka Souma (Ptolemaios V.19, Zosimos III, 30), ladina Sumere, Julianuse armee taganemisega seoses 363 pKr mainitud kindlus (Ammianus Marcellinus XXV, 6, 4) ning süüria Sumra (Hoffmann, Auszüge, 188; Michael Syrus, III, 88), mida kirjeldatakse külana.

Rahvaarv sai taas suurenema hakata, kui 6. sajandil rajati (oletatavasti Khosrau I (531–578) käsul) Qatul al-Kisrawi kanal, mis tõi Nahrawan kanali kaudu Tigrise vee Sāmarrā' piirkonda.

836. aastal tõi Abbasiidide kaliif Al-Mu'tasim oma pealinna Tigrise kaldale Sāmarrā'sse. Nestoriaanliku kiriku patriarh Sargis (860–872) tõi Baghdadist sinna ka idakiriku patriarhaadi. Nii kujunes Sāmarrā'st mõneks ajaks islamimaailma suurim ja tähtsaim linn.

Kaliifide residentsiks jäi Sāmarrā' 892. aastani, mil kaliif Al-Mu'tadid naasis Baghdadisse. Seejärel käis linn alla, kuid rahapaja püsis selles 10. sajandi alguseni. Hiljem linn sisuliselt hüljati pikaks ajaks ning selle ajalooline osa moodustab tänini ulatusliku varemetevälja.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Linna vaatamisväärsuste seas on Sāmarrā' suur mošee unikaalse spiraalikujulise minaretiga, mis ehitati 847.

Sāmarrā's on ka kümnenda ja üheteistkümnenda šiiitide imaami Ali al-Hadi ja Hasan al-Askari mausoleumid ning šiiitide kaheteistkümnenda ja viimase, "varjatud imaami" Muhammad al-Mahdi pühamu.

2007. aastal kanti Sāmarrā UNESCO maailmapärandi nimekirja.

"Kohtumine Sāmarrā's"[muuda | muuda lähteteksti]

"Kohtumine Sāmarrā's" on lugu, mis pärineb Babüloonia müüdist ning jõudis läände üleskirjutuse kaudu Babüloonia Talmudis, mille omakorda kirjutas novelliks inglise kirjanik W. Somerset Maugham. Loos põgeneb mees Surma eest, keda ta nägi Baghdadis, üksnes selleks, et kohata teda taas Samarras. Sellest tulenevalt on väljend "kohtumine Samarras" muutunud surma metafooriks. Sama loo esitab F. L. Lucas luuletuses "The Destined Hour" (luulekogu "From Many Times and Lands", 1953). Lugu jutustatakse ka telesarja Sherlock osas "The Six Thatchers" (2017).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Venekeelne Vikipeedia

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • De la Vaissière, Étienne (2007): Samarcande et Samarra. Élites d’Asie central dans l’empire abbaside (Studia Iranica, Cahier 35), Paris.
  • Gordon, Matthew S. (2001): The Breaking of a Thousand Swords. A History of the Turkish Military of Samarra (A.H. 200-275, 815-889 C.E.), Albany.
  • Northedge, Alastair (2005): The historical topography of Samarra, London.
  • Robinson, Chase (ed.) (2001): A Medieval Islamic City Reconsidered: An Interdisciplinary Approach to Samarra (Oxford Studies in Islamic Art 14). Oxford.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]