Sünnijärgne kodakondsus

Sünnijärgne kodakondsus on:

1. lapsel, kelle sündimise ajal on vähemalt üks tema vanematest Eesti kodakondsuses;
2. pärast isa surma sündinud lapsel, kelle isa oli surma hetkel Eesti kodakondsuses.

Sünnijärgse kodaniku lisaõigused

Olenemata faktist, et põhiseadus kaitseb kõiki Eesti territooriumil elavaid isikuid, on sünnijärgse kodakondsusega inimestele antud mõningad lisaõigused:

1. kandideerida presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane;
2. sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki ära võtta
3. õigus omada topeltkodakondsust kuni 18-aastaseni

Hüljatud laps

§ 5 alusel:

• Eestis leitud laps, kelle vanemad ei ole teada, tunnistatakse lapse eestkostja või eestkosteasutuse taotlusel kohtu korras Eesti kodakondsuse omandanuks sünniga, kui ei ole tõendatud, et laps on mõne muu riigi kodakondsuses.

Lisatingimused:

1. Eesti kodakondsuses oleva lapsendaja kirjalikul taotlusel loeb Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus oma otsusega välismaalasest alaealise lapse Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks, kui lapsendaja oli lapse sündimise ajal Eesti kodakondsuses ja laps ei ole muu riigi kodakondsuses või on tõendatud, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse omandamisega.
2. Eesti kodakondsuses oleva lapsendaja, kes ei olnud lapse sünni ajal Eesti kodanik, kirjalikul taotlusel loeb Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus oma otsusega välismaalasest alaealise lapse Eesti kodakondsuse omandanuks lapsendajale Eesti kodakondsuse andmise päevast arvates, kui laps ei ole muu riigi kodakondsuses või on tõendatud, et ta vabastatakse muu riigi kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse omandamisega.

Vaata ka

• Eesti kodakondsuspoliitika

• Kodakondsuseta isik/Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis
• Naturalisatsioon Eestis
• Topeltkodakondsus Eestis/Mitmikkodakondsus Eestis