Topeltkodakondsus Eestis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Topeltkodakondsus on Eestis keelatud, kuid selle eest ei ole kehtestatud karistusi ning sünnijärgset Eesti kodakondsust ei saa inimeselt ära võtta. Topeltkodakondsus suurendab mitme inimrühma valikuvõimalusi, võimaldades kergemini reisida, töötada, saada sotsiaalseid hüvesid ja valida mitmes riigis parlamenti. Miinusteks peetakse sõjaväekohustuse täitmist, topeltmaksustamise ohtu ja julgeoleku riske.

Avalik arvamus[muuda | muuda lähteteksti]

Arvamused topeltkodakondsuse suhtes erinevad suuresti, näiteks on rahvusvaheliste suhete doktor Mart Nutt toonud esile topeltkodakondsuse suurima probleemi: ''Riikidele on topeltkodakondsusest ja mitmikkodakondsusest (ühel isikul võib teoreetilist olla ka neli või rohkem kodakondsust) enamasti rohkem probleeme kui kasu. Kodakondsus on leping riigi ja isiku vahel ja mitmikkodakondsus tähendab ühe ja sama isiku samasugust lepingut mitme riigiga. Siit kerkib küsimus, kuidas sellises olukorras lepingut täita ja kuidas näeb välja olukord, kus mitmel riigil on üheaegselt kohustus seda isikut kaitsta, isikul aga kohustused üheaegselt mitme riigi ees''.

Minister Ligi on avaldanud topeltkodakondusele aga poolehoidu, tuues välja keelu tagamaad: ''Põhiseadus sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta ei luba, ent kodakondsusseaduse topeltkodakondsuse keelu tõttu kaotame siiski Eesti kodanikke“.[1]

Erandid[muuda | muuda lähteteksti]

Topeltkodakondsus on võimalik kui:

  1. Isik on alaealine ning on saanud või omandanud Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse alaealisena. Sellisel juhul on ta kohustatud loobuma Eesti või teise riigi kodakondsusest kolme aasta jooksul pärast 18 aastaseks saamist
  2. Isik on saanud Eesti Vabariigilt või muult Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse, olukord tema päritoluriigis ei ole muutunud ning seetõttu ei saa endisest kodakondsusest loobuda

Viited[muuda | muuda lähteteksti]