Südajas aktiniidia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Südajas aktiniidia
Actinidia kolomikta 0zz.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond Aktiniidialised Actinidiaceae
Perekond Aktiniidia Actinidia
Liik Südajas aktiniidia
Binaarne nimetus
Actinidia kolomikta
Maxim.

Südajas aktiniidia (Actinidia kolomikta) ehk minikiivi (kutsutakse ka põhjamaiseks kiiviks) on õistaim aktiniidia perekonnast.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Südajalehine aktiniidia looduslikud kasvukohad on okaspuumetsad, laialehiste lehtmetsade ning mägimetsade hõredamad alad, näiteks tuulemurrualad ja põlendikud.[1] Taim on pärit järgmistest Kaug-Ida piirkondadest:

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Leidub väga erineva kasvukuju südaja aktiniidia vorme, mõned väänlevad, teised mitte, eelistades kasvada põõsakujuliselt.[2] Looduslikus keskonnas võib taimede kasv ulatuda 6-18 m kõrguseni, meie oludes on taimed madalamad. Puuviljanduses eelistatakse lühemate väätidega vorme. Eestis kasvab taim 4–6 meetri kõrguseks.

Südaja aktiniidia õied

Õis on valge värvusega, harvem roosakas.[1] Taim õitseb mai lõpus kuni juuni alguses nädala jooksul. [3] Õied lõhnavad meeldivalt. Õied on kahesugulised. [1] Taimel kulub õitsemisest viljade valmimise alguseni 70-80 päeva.[4] Südajal aktiniidial on piklikmunaja, kuni 10 cm pikkused lehed, mis on südaja aluse ning 2-9 cm pikkuse rootsuga.[5] Isataimedel on iseloomulik päikesepoolsete lehetede värvumine suve esimesel poolel roosakaspunaseks, kuid see pole sootunnus.[2] Esmalt 1-2 päeva jooksul muutub leht valgeks ning 9-18 päeva pärast muutub kattub sama osa punase värvusega.[1] Taim on tundlik kevadiste öökülmade suhtes, näiteks võivad öökülmade korral mais või juunis hävida lehed ning noored võrsed. Kevadiste külmakahjustused võivad saaki langetada või selle hävitada. Vilja nimetatakse marjaks. Need on silindrikujulised, tumerohelised, lihakad ning magus maitselised. Saagiperioodi algus saabub augustis.

Marjad on 2–4 cm suurused olenevalt sordist.

Kasvunõuded[muuda | muuda lähteteksti]

Taim kasvab paremini varjulises kohas.[1] Varjus kasvades näiteks suurte puude all kasvades jäävad taimed enamasti kevadistest öökülmadest kahjustamata. Samuti on sellises kohas kasvava taime kevadine areng aeglasem. Lagedamad ja madalamad kohad kasvukohaks ei sobi, sest sellistes kohtades võivad taimed kevadiste öökülmade tagajärjel tugevasti külmuda. Eestis talvekindel.[3]

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Südajat aktiniidiat kasvatavad harrastusaednikud Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas.[2] Samuti on kasvatamist katsetatud Kesk-Soomes.

Sordid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on tuntumad sordid Klara Zetkin, Lucia, Dr Szymanowski, Krupnoplodnaja.

Saagi koristamine[muuda | muuda lähteteksti]

Südaja aktiniidia marjad

Taime saagikus kõigub aastati.[3] Marjad valmivad ebaühtlaselt ning valminud marjad varisevad kergesti.[1] Saaki võib koristada järk-järgult või ühekorraga, toored marjad järelvalmivad 6-8 päeva jooksul. Marjadel lastakse järelvalmida varjulises kohas.[3] Viljad säilivad lühiajaliselt ega talu eriti transporti.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kulinaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi peamiselt peaks südaja aktiniidia vilju tarvitama värskelt marjade kasulike omaduste tõttu, siis saab neid ka sügavkülmutada või hoidistada.

Ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Südajas aktiniidia tugevdab immuunsüsteemi, alandab vererõhku ning parandab vererõhku.[3]

Biokeemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Südaja aktiniidia marjade vitamiin C-d sisaldus on vahemikus 500-1200 mg/100 g toormassi kohta, suhkrusisaldus 4,4-13,0% ning tiitritavate hapete sisaldus 1,1-1,2% .[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Kalju Kask, Robert Piir (1980). Uusi puuvilja- ja marjakultuure. Tallinn: Valgus. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Robert Piir (2008). Vähetuntud marjad aias. Tallinn: Maalehe Raamat. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Egon Valdaru. "Põhjamaine kiivi ehk aktiniidiamari on tervise varaait". Sakala, 18.01.2012. Vaadatud 18.03.2020.
  4. Toivo Niiberg. "Aktiniidia ehk põhjamaine kiivi". Maa Elu, 10.05.2018. Vaadatud 18.03.2020.
  5. Endel Laas (1987). Dendroloogia. Kd. II. Tallinn: Valgus.