Rändkauplus
Rändkauplus (ka kauplusauto, rändpood ja poebuss; kõnekeeles ka autolahvka või autolavka[1] ja lavka) on poeks ümber ehitatud sõiduk, kust müüakse peamiselt toidukaupu ja muid esmatarbekaupu. Rändkauplus on asukohast sõltumatu: erinevalt püsivatest müügikohtadest, mis asuvad ehitistes, saab rändkauplus lühikese ajaga sõita vajalikku kohta, kaubelda ning hiljem ära sõita.
Rändkaupluste eelisteks loetakse võimalust teenindada hajaasustuse elanikke püsiva liinibussiühenduseta aladel ja seal, kus puudub võimalus igapäevaseks liikumiseks lähimasse tõmbekeskusse. Sellisteks kohtadeks on näiteks väikesed külad hõreda asustusega valdades.
Rändkaupluseks ehitatakse ümber kas buss, mikrobuss, furgoonauto või -haagis. Soomest on teada ka rändkaupluslaevu (vt näiteks Signild).
Rändkauplusi kasutatakse ka laatadel, rändnäitustel ja rahvarohketel festivalidel, ning siis müüakse tavaliselt spetsiifilise sortimendiga kaupu või nišitooteid: jäätist, snäkke, vorsti, jooke vms, aga ka riideid ja jalanõusid.
Rändkauplused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Nõukogude ajal täitsid Eestis rändkaupluse funktsioone ETKVL-i autolahvkad (laen venekeelsest sõnast автолавка). Need olid furgoonautod, millel käisid lahti kaubakasti tagumised uksed või luuk, sees oli müüja kaubaga ja õues ostjad. Et kaubiku kast oli päris kõrgel, tuli inimestel kauba vaatamiseks kõrgemale küünitada. Arveldamine käis tollal ainult sularahas.[2] Väiksemad autolahvkad olid putkadeks ümber ehitatud UAZ-452 mikrobussid ehk Uazik'ud, millest käis kauplemine läbi aknaluugi. Need tegutsevad Venemaal siiani.
Kauplusautod käisid kohal tavaliselt kord nädalas ja peatusid kindlates kohtades; kohaliku rahva seas muutus kaupluste ootamine ajapikku omaette sündmuseks, et kokku saada ja ohtralt klatšida.[3]
1. juunil 2014 avas Eesti Maanteemuuseum kohapealse rändkaupluse, mis enne seda oli töötanud rändkauplusena kokku viis aastat ja sõitnud maha peaaegu 500 000 km; üks sõiduring oli 150 kilomeetrit.[3]
Aastatel 2005–2015 töötas Swedbanki pangabuss, millega teenindati Eesti maapiirkondi. Pärast teenuse lõpetamist annetas Swedbank ühe originaalvärvides bussi Eesti Maanteemuuseumile, teise Haapsalu noorte innovatsioonikeskusele, ning kolmanda paneb müüki. Kümne teenistusaasta jooksul sõitsid bussid maha natuke rohkem kui miljon kilomeetrit ja viisid maapiirkondade pangaklientidele sularaha. Pangabussi asemel võimaldab pank nüüd maapoodides sularaha välja võtta.[1]
2015. aasta augustis hakkas Eestis tegutsema peamiselt väljaspool Tallinna linna liikuv rändkauplus, mis erinevalt igapäevastest tarbekaupadest müüb lasteriideid ja -jalatseid; rändkauplus külastab ka laatasid.[4]
Rändkaupluse olustikku 2013. aasta Eestis on kujutatud Jaak Kilmi ja Aleksandr Heyfetsi 2014. aasta dokumentaalfilmis "Järjekord" (sarjast "Eesti lood").[5]
Hiiumaal
[muuda | muuda lähteteksti]Hiiumaal tegutses alates oktoobrist 1994 Hiiumaa Tarbijate Ühistule (HTÜ) kuulunud poebuss, mille käikuminekut peeti kohalike elanike seas suureks edasiminekuks. Vana poebuss tegutses pea kümme aastat kuni 1. aprillini 2004, kui selle asemel hakkas sõitma uuem rändpood, kus on kassaaparaat koos kaardimakseterminaliga ja makseautomaat. HTÜ soetas uuema poebussi Soome ettevõttelt, kes osutas sama teenust soomlastele.[2] 2005. aastal ostis HTÜ veel ühe rändpoe, millele lisandus ka haagis pandipakendite vastuvõtmiseks.[6] Alates 2008. aastast töötab rändpood Selveri poeketi kaubamärgi all.[7]
24. novembril 2017 viidi Hiiumaale uus rändkauplus, mis sai parvlaeval Leiger kahjustada. Buss on VOLVO B7R, mis on toodud Soomest. Buss alustas oma esimest teenindusringi 1. detsembril 2017 Hiiumaa Selveri juurest.[8]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Rändkaupluseks kohandatud vanas autos Belgias kaubeldakse jäätisega
-
Rändkaupluse furgoonauto Ukrainas
-
Lavka Pikeveres
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Pangabussi näeb edaspidi vaid muuseumis". 60 Pluss. Postimees. 26. veebruar 2016. Vaadatud 6. märtsil 2016.
- ↑ 2,0 2,1 Katrin Metsand (1. aprill 2005). "Kollane rändpood sai aastaseks". Hiiu Leht. Saarlane. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 3. septembril 2015.
- ↑ 3,0 3,1 "Maanteemuuseumis avab uksed kauplusbuss". Delfi. 30. mai 2014. Vaadatud 6. märtsil 2016.
- ↑ Kerli Kivistu (26. september 2015). "Lastekaupadele loodi liikuv pood". Postimees. Vaadatud 27. septembril 2015.
- ↑ Jaak Kilmi, Aleksandr Heyfets (2015-01-14 (esmaesitlus tv-s)). "Eesti lood: Järjekord". ERR Arhiiv. ERR. Vaadatud 2016-04-23.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=
(juhend) - ↑ Endel Saar (28. aprill 2006). "2005 – HTÜ parim aasta". Hiiu Leht. Saarlane. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 3. septembril 2015.
- ↑ "Selveri keti juht Rändpoest". Hiiu Leht. Saarlane. 16. september 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 3. septembril 2015.
- ↑ Harda Roosna (28. november 2017). "Uus rändpood läheb esimesele ringile". Hiiu Leht Nädalalõpp. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. detsember 2017. Vaadatud 21. jaanuaril 2018.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Rändkauplus |