Rudolf von Bünau

Rudolf von Bünau (19. august 1890 Stuttgart – 14. jaanuar 1962 Kirchheim unter Teck) oli Saksa sõjaväelane.

15. juulil 1909 junkruna sõjaväeteenistusse astunud, ülendati ta 16. novembril 1910 119. Grenaderirügemendis leitnandiks. Pärast osavõttu Esimesest maailmasõjast ja teenistust Reichswehris määrati 1. augustil 1936 ooberstiks ülendatud von Bünau 1. novembril 1938 133. Jalaväerügemendi komandöriks. Kaks kuud pärast kindralmajoriks ülendamist 1. novembril 1940, asus ta juhtima 177. Jalaväediviisi. Samuti kaks kuud kindralleitnandiks ülendamise järel sai von Bünaust 1. septembril 1942 73. Jalaväediviisi komandör. 1. novembrist 1943 juhtis ta XXXXVII Soomuskorpust. Lühikest aega LII Armeekorpuse eesotsas seisnud, määrsti von Bünau 1. aprillil 1944 XI Armeekorpust juhtima. Sama aasta 1. maist oli ta jalaväekindral. 1945. aasta aprillis tegutses Tammelehtedega Rüütliristi kavaler Rudolf von Bünau Viini Kaitsepiirkonna komandandina ja juhtis omanimelist korpust.

Tema poeg Rudolf von Bünau (1915–1943) oli samuti ohvitser ja Rüütliristi kavaler. Ka tema teine poeg suri 1943. aastal sõjas.