Rubiku kuubik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Klassikaline 3×3 kuubik segiaetuna

Rubiku kuubik ehk 3×3 kuubik on mänguasi, mille leiutas 1974. aastal ungari arhitektuuriõppejõud, skulptor ja leiutaja Ernő Rubik.

Kuubik on väiksematest omavahel seotud tükkidest koosnev kuup, mille välistahkude tükid näivad välisel vaatlusel kuupidena ja algasendis on kuubiku iga tahk märgitud eri värviga. Kuubi külgi saab keerata, mille tulemusena saavutab kuubik segatud seisu. Kuubiku lahendamine seisneb algseisu taastamises, kus igal tahul on vaid ühte värvi tükid.

Kuubiku kiiruse peale lahendamises (speedcubing) korraldatakse võistlusi ja registreeritakse rekordeid. Kiireima üksiklahenduse maailmarekordi tegija on hiinlane Yusheng Du ajaga 3,47 sekundit (2018) ja Eesti rekord on Alfred Saidlo nimel ajaga 7,03 sekundit (2019).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rubiku kuubiku lahendamine 1982. aasta ekspeditsioonil mäetipule Tartu Ülikool 350

1980. aastal hakkas ettevõte Ideal Toy Company kuubikut litsentsi alusel tootma ja juba samal aastal valiti see Saksamaal aasta mänguks.[1] 2009. aasta alguse seisuga oli maailmas müüdud 350 miljonit kuubikut[2], mis teeb sellest kogu maailma müüduima mõttemängu. Usutakse, et see on üleüldse maailma müüduim mänguasi[3].

1970. aasta märtsis leiutas Larry Nichols 2×2×2 kuubiku ja patenteeris selle nimetuse "Rühmades pööratavate tükkidega mõistatus" all 11. aprillil 1972, 2 aastat varem kui Rubik oma kuubiku leiutas.[4] Nicholsi kuubikut hoidsid koos magnetid, mistõttu seda oli lihtne koost lahti võtta. Nichols müüs patendi oma tööandjale Moleculon Research Corp, mis kaebas Ideal Toysi kohtusse. 1984. aastal kaotas Ideal Toys kohtuvaidluse, kuid kaebas otsuse edasi. 1986. aastal otsustas apellatsioonikohus, et 2×2×2 kuubiku leiutaja on Nichols, kuid tal pole õigust 3×3×3 kuubikule.[5]

Esimesed meistrivõistlused kuubiku kokkupanekus korraldas Guinnessi rekordite raamat Münchenis 13. märtsil 1981. Võitja aeg oli 38 sekundit.[6] Maailmameistrivõistlused peeti 5. juunil 1982. aastal Budapestis ja seal oli võitja aeg 22,95 sekundit.[7]

Eesti kuubikulahendajad võistlusel Tallinn Open 2015

1980. aastate algul oli Rubiku kuubik suur müügihitt ja see pälvis laialdast tähelepanu. Näiteks toodeti USAs 1983. aastal selle kohta isegi animafilmiseeria "Rubik, the Amazing Cube".[8] Kuubikumaania hakkas tasapisi tagasi tõmbuma pärast 1983. aastat ning kahekümne aasta vältel alates Budapesti võistlusest ei toimunud enam ühtegi suuremat Rubiku kuubiku lahendamise võistlust.[9]

Seoses Interneti levikuga lihtsustus Rubiku kuubiku lahendamise valemite laialdasem levimine[10] ja hakkasid tekkima asjast huvitatute erialafoorumid, nagu 2000. aastal loodud lehekülg speedcubing.com. 1990. aastate lõpul hakkas levima ka Fridrichi meetod ehk CFOP.[9]

Kuubikud muutusid järjest paremaks. Uuemate kiirlahendamiseks mõeldud kuubikute puhul võis rääkida ainult välise kuju säilimisest, sest sisemised mehhanismid olid täielikult ringi tehtud. Samuti levisid uued kokkupanemisõpetused. See kõik tõi kaasa uue kuubikulahendajate põlvkonna pealekasvu.[9]

2002. aastal toimunud Dutch Open, oli esimene paljudest võistlustest ning 2001. aastal jõuti maailmameistrivõistluste taaskorraldamiseni, mis peeti Torontos. See viis peatselt ka Maailma Kuubikuassotsiatsiooni asutamiseni. Järgnevalt on maailmameistrivõistlusi peetud veel Floridas (2005), Budapestis (2007), Düsseldorfis (2009), Bangkokis (2011), Las Vegases (2013), São Paulos (2015), Pariisis (2017) ja Melbourne'is (2019).

Esimene ametlik võistlus Eestis toimus 2009. aastal.[11] Eestlaste abil jõudsid võistlused ka Lätti (2012)[12] ja Leetu (2013).[13]

Notatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

3×3 kuubiku lahendamine

Nii lahendamise algoritmide kui ka segamise valemite ülesmärkimiseks, kasutatakse ametlikku liigutuste ülesmärkimise korda. Kasutusel on välise ploki pöörde meetrika (inglise keeles Outer Block Turn Metric), mis määratleb selle, mida loetakse üheks liigutuseks.[14]

Põhiliigutused (milline kiht liigub):

  • F (Front face): lahendaja poole vaatav külg
  • B (Back face): kõige tagumine külg lahendaja suhtes
  • U (Up face): ülemine külg
  • D (Down face): alumine külg
  • L (Left face): vasakpoolne külg
  • R (Right face): parempoolne külg

Rotatsioonid (seejuures ei loeta terve kuubiku pööramist liigutuste alla):

  • x: pööra tervet kuubikut x-teljel (R)
  • y: pööra tervet kuubikut y-teljel (U)
  • z: pööra tervet kuubikut z-teljel (F)

Ülakoma ( ′ ) kasutamine tähe järel märgib, et kihti liigutatakse vastupäeva. Muidu tehakse liigutus päripäeva.

Keskmise kihi liigutamisel koos äärmisega märgitakse juurde w-täht (tuleneb sõnast wide). Näiteks Uw tähendab, et liigutakse kahte ülemist kihti. Suuremate kuubikute puhul võidakse sinna ette märkida ka number (ehk mitut kihti liigutatakse) – selle puudumisel eeldatakse, et korraga liigutatakse kahte kihti.

Kui tähe järel on number 2 või 2, siis märgib see 180-kraadist pööret 90-kraadise asemel.

Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Anssi Vanhala püstitamas uut maailmarekordit (36,72 sekundit) Rubiku kuubiku jalgadega lahendamises. Jalgadega lahendamine oli ametlik võistlusala kuni 2019. aasta lõpuni[15]

Seoses Maailma Kuubikuassotsiatsiooni (WCA) loomisega, mis peab arvestust ka rekordite üle, on paika pandud ala täpsed reeglid ning seetõttu võib Rubiku kuubiku lahendamist nimetada reguleeritud võistlusspordiks.

Alates 2020. aasta algusest on WCA tunnustatud ametlikud võistlusalad 3×3 kuubiku lahendamine, 3×3 kuubiku lahendamine ühe käega, 3×3 kuubiku lahendamine kinnisilmi, mitme kuubiku kinnisilmi lahendamine ja 3×3 kuubiku lahendamine vähimate käikudega.

Kehtiva maailmarekordi 5,53 püstitas austraallane Feliks Zemdegs aastal 2019.[16] Hiinlase Yusheng Du käes on kiireima üksiku katse rekord (3,47 sekundit) 2018. aastast.[16] Feliks Zemdegsit peetakse laialdaselt maailma parimaks kuubikulahendjaks[10] ning tema nimel on arvukalt seonduvaid rekordeid ja teisi tipptulemusi.[17]

Keskmise aja Eesti rekordit, mis on 9,03 sekundit, hoiab alates võistlusest Tartu Open 2019 Kaur Tuule. Alfred Saidlo käes on kiireima üksiku katse rekord (7,03 sekundit).[18] Pikalt on Eesti rekordeid hoidnud ka Anti Ingel, kes on ühtlasi olnud viiel korral Eesti esindajaks maailmameistrivõistlustel.[19]

Alates 2003. aastast korraldatakse võistlustel 5 katset, millest arvestatakse maha parim ja viletsaim ning järelejäänud kolmest saadud ajast võetakse keskmine.[10][20] Maailmarekordeid registreeritakse ka kõige kiirema üksiku tulemuse arvestuses.[16]

Maailmarekordid ja Eesti rekordid: keskmine tulemus
Võistlusala Maailmarekord Rekordiomanik Võistlus Eesti rekord Rekordiomanik Võistlus
Rubiku kuubik 5,53 Feliks Zemdegs Odd Day in Sydney 2019 9,03 Kaur Tuule Tartu Open 2019
3×3 kuubik ühe käega 9,42 Max Park Berkeley Summer 2018 17,15 Erik Kippus Estonian Open 2019
3×3 kuubik kinnisilmi 18,27 Jack Cai Melbourne Cube Days 2019 42,73 Andrei Solntsev Tallinn Open 2019
Vähimate liigutustega 22,00 Sebastiano Tronto FMC 2019 33,00 Kaur Tuule FMC 2019
Maailmarekordid ja Eesti rekordid: parim tulemus
Võistlusala Maailmarekord Rekordiomanik Võistlus Eesti rekord Rekordiomanik Võistlus
Rubiku kuubik 3,47 Yusheng Du (杜宇生) Wuhu Open 2018 7,03 Alfred Saidlo Tallinn Open 2019
3×3 kuubik ühe käega 6,82 Max Park Bay Area Speedcubin' 20 2019 12,46 Kaur Tuule Finnish Championship 2019
3×3 kuubik kinnisilmi 15,50 Max Hilliard CubingUSA Nationals 2019 34,00 Andrei Solntsev Tallinn Open 2019
Mitu kuubikut kinnisilmi
(Multiple Blindfolded) 		59/60
59:46 		Graham Siggins OSU Blind Weekend 2019 9/10
58:57 		Andrei Solntsev Tallinn Open 2019
Vähimate liigutustega 16 Sebastiano Tronto FMC 2019 25 Kaur Tuule FMC 2019
Allikad: WCA: Records ja WCA: Records – Estonia (seisuga 10. detsember 2019)

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

  • 3×3 kuubiku lahendamine võistlusel

  • Rubiku kuubikust on loodud arvukalt erineva suurusega versioone

  • Laiali lammutatud Rubiku kuubik

  • Grafiti Rubiku kuubikuga

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Encyclopedia of Play in Today's Society. Lk 612
  2. ↑ William Lee Adams: "The Rubik's Cube: A Puzzling Success" Time, 28. jaanuar 2009
  3. ↑ Ray Marshall: "Squaring up to the Rubik challenge" icNewcastle, 27. juuli 2005
  4. ↑ Pattern forming puzzle and method with pieces rotatable in groups
  5. ↑ Moleculon Research Corporation v. CBS, Inc.
  6. ↑ Rubik’s Cube Competitions Ruwix
  7. ↑ World Rubik's Cube Championship 1982
  8. ↑ Rubik, the Amazing Cube IMDb
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Rebecca Sheir: "The Rise, Fall And Rise Of The Rubik's Cube" wbur.org, 14. juuli 2017
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Ian Scheffler: "Beyond the Rubik's Cube: inside the competitive world of speedcubing" The Guardian, 2. mai 2014
  11. ↑ Estonian Open 2009 World Cube Association
  12. ↑ Latvian Open 2012 World Cube Association
  13. ↑ Lithuanian Open 2013 World Cube Association
  14. ↑ Andreas Pung. Rubiku kuubiku lahendamismeetodite võrdlus ja nende algoritmide analüüs 2015
  15. ↑ Removing official status for 3x3x3 with Feet WCA, 4. detsember 2019
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 Records WCA
  17. ↑ Feliks Zemdegs WCA
  18. ↑ Eesti rekordid WCA (vaadatud 10. detsembril 2019)
  19. ↑ Anti Ingel WCA
  20. ↑ World Rubik's Games Championship 2003 WCA

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

v · r
Leiutajad
Rubiku kuubikud
Variatsioone
kuubikukujulised: Square-1 • Skewb
mittekuubikujulised: Püraminks • Megaminks
Derivaate
Tunnustatud lahendajad
Eestis: Anti Ingel • Uku Kruusamägi • Andreas Pung • Erik Kippus • Alfred Saidlo
Välismaal: Erik Akkersdijk • Ron van Bruchem • Jessica Fridrich • Chris Hardwick • Tyson Mao • Frank Morris • Lars Petrus • Feliks Zemdegs
Lahendamismeetodid
Organisatsioonid
Maailma Kuubikuassotsiatsioon • MTÜ Eesti Kuubik
Võistlused
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rubiku_kuubik&oldid=5505089"