Rubiku kuubik

Allikas: Vikipeedia
Klassikaline Rubiku kuubik segiaetuna.

Rubiku kuubik on mänguasi, mille leiutas 1974. aastal ungari arhitektuuriõppejõud, skulptor ja leiutaja Ernő Rubik.

Kuubik on väiksematest omavahel seotud tükkidest koosnev kuup, mille välistahkude tükid näivad välisel vaatlusel kuupidena ja algasendis on kuubiku iga tahk märgitud eri värviga. Kuubi külgi saab keerata, mille tulemusena saavutab kuubik segatud seisu. Kuubiku lahendamine seisneb algseisu taastamises, kus igal tahul on vaid ühte värvi tükid.

Kuubiku kiiruse peale lahendamises (speedcubing) korraldatakse võistlusi ja registreeritakse rekordeid. Kiireima üksiklahenduse maailmarekord on 4,73 sekundit (2016) ja Eesti rekord on 9,13 sekundit (2013).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rubiku kuubiku lahendamine 1982. aasta ekspeditsioonil mäetipule Tartu Ülikool 350.

1980. aastal hakkas ettevõte Ideal Toy Company kuubikut litsentsi alusel tootma ja juba samal aastal valiti see Saksamaal aasta mänguks.[1] 2009. aasta alguse seisuga oli maailmas müüdud 350 miljonit kuubikut[2], mis teeb sellest kogu maailma müüduima mõttemängu. Laialt usutakse, et see on üleüldse maailma müüduim mänguasi[3].

Märtsis 1970 leiutas Larry Nichols 2×2×2 kuubiku ja patenteeris selle nimetuse "Rühmades pööratavate tükkidega mõistatus" all 11. aprillil 1972, 2 aastat varem kui Rubik oma kuubiku leiutas.[4] Nicholsi kuubikut hoidsid koos magnetid, mistõttu seda oli lihtne koost lahti võtta. Nichols müüs patendi oma tööandjale Moleculon Research Corp., mis kaebas Ideal Toysi kohtusse. 1984 kaotas Ideal Toys kohtuvaidluse, kuid kaebas otsuse edasi. 1986 otsustas apellatsioonikohus, et 2×2×2 kuubiku leiutaja on Nichols, kuid tal pole õigust 3×3×3 kuubikule.[5]

Esimesed meistrivõistlused kuubiku kokkupanekus korraldas Guinnessi rekordite raamat Münchenis 13. märtsil 1981. Võitja aeg oli 38 sekundit.[6] Maailmameistrivõistlused peeti 5. juunil 1982 Budapestis ja seal oli võitja aeg juba 22,95 sekundit.[7]

Eesti kuubikulahendajad võistlusel Tallinn Open 2015.

1980. aastate algul oli Rubiku kuubik suur müügihitt ja see pälvis laialdast tähelepanu. Näiteks toodeti USAs 1983. aastal selle kohta isegi animafilmiseeria (Rubik, the Amazing Cube).[8] Kuubikumaania hakkas tasapisi tagasi tõmbuma pärast 1983. aastat ning kahekümne aasta vältel alates Budapesti võistlusest ei toimunud enam ühtegi suuremat Rubiku kuubiku lahendamise võistlust.[9]

Seoses Interneti levikuga lihtsustus Rubiku kuubiku lahendamise valemite laialdasem levimine[10] ja hakkasid tekkima asjast huvitatute erialafoorumid nagu 2000. aastal loodud speedcubing.com. 1990. aastate lõpul hakkas levima ka Fridrichi meetod ehk CFOP.[9]

Kuubikud muutusid järjest paremaks. Uuemate kiirlahendamiseks mõeldud kuubikute puhul võis rääkida ainult välise kuju säilimisest, sest sisemised mehhanismid olid täielikult ringi tehtud. Samuti levisid uued kokkupanemisõpetused. See kõik tõi kaasa uue kuubikulahendajate põlvkonna pealekasvu.[9]

2002. aastal toimunud Dutch Open oli esimene paljudest võistlustest ning juba järgmisel aastal jõuti maailmameistrivõistluste taaskorraldamiseni, kui need peeti Torontos. See viis peatselt ka Maailma Kuubikuassotsiatsiooni asutamiseni. Järgnevalt on maailmameistrivõistlusi peetud veel Floridas (2005), Budapestis (2007), Düsseldorfis (2009), Bangkokis (2011), Las Vegases (2013), São Paulos (2015) ja Pariisis (2017).

Esimene ametlik võistlus Eestis toimus 2009. aastal.[11] Eestlaste abil jõudsid võistlused ka Lätti (2012[12]) ja Leetu (2013[13]).

Notatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Rubiku kuubiku lahendamine.

Nii lahendamise algoritmide kui ka segamise valemite ülesmärkimiseks kasutatakse ametlikku liigutuste ülesmärkimise korda. Lisaks on kasutusel välise ploki pöörde meetrika (Outer Block Turn Metric), mis määratleb selle, mida loetakse üheks liigutuseks.[14]

Põhiliigutused (milline kiht liigub):

  • F (Front face): lahendaja poole vaatav külg
  • B (Back face): kõige tagumine külg lahendaja suhtes
  • U (Up face): ülemine külg
  • D (Down face): alumine külg
  • L (Left face): vasakpoolne külg
  • R (Right face): parempoolne külg

Rotatsioonid (seejuures ei loeta terve kuubiku pööramist liigutuste alla):

  • x: pööra tervet kuubikut x-teljel (R)
  • y: pööra tervet kuubikut y-teljel (U)
  • z: pööra tervet kuubikut z-teljel (F)

Ülakoma ( ′ ) kasutamine tähe järel märgib, et kihti liigutatakse vastupäeva. Muidu tehakse liigutus päripäeva.

Keskmise kihi liigutamisel koos äärmisega märgitakse juurde w-täht (tuleneb sõnast wide). Näiteks Uw tähendab, et liigutakse kahte ülemist kihti. Suuremate kuubikute puhul võidakse sinna ette märkida ka number (ehk mitut kihti liigutatakse) – selle puudumisel eeldatakse, et korraga liigutatakse kahte kihti.

Kui tähe järel on number 2 (või 2), siis märgib see 180-kraadist pööret 90-kraadise asemel.

Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Anssi Vanhala püstitamas uut maailmarekordit (36,72 sekundit) Rubiku kuubiku jalgadega lahendamises.

Seoses Maailma Kuubikuassotsiatsiooni loomisega, mis peab arvestust ka rekordite üle, on paika pandud ala täpsed reeglid ning seetõttu võib Rubiku kuubiku lahendamist nimetada reguleeritud võistlusspordiks.

Kehtiva maailmarekordi 6,45 püstitas austraallane Feliks Zemdegs 2016. aastal.[15] Alates sama aasta 11. detsembrist on tema käes ka kiireim üksik katse (4,73 sekundit).[15] Feliks Zemdegsit peetakse laialdaselt maailma parimaks kuubikulahendjaks[10] ning tema nimel on arvukalt seonduvaid rekordeid ja teisi tipptulemusi.[16]

Eesti rekordeid hoiavad Anti Ingel ja Andreas Pung. Neist esimene sai Estonian Open 2012 võistlusel keskmise tulemusena kirja 11,24 sekundit ja teine Estonian Open 2013 võistlusel üksiktulemusena 9,13 sekundit.[17] Anti Ingel on viiel korral olnud Eesti esindajaks maailmameistrivõistlustel.[18]

Alates 2003. aastast korraldatakse võistlustel 5 katset, millest arvestatakse maha parim ja viletsaim ning järelejäänud kolmest saadud ajast võetakse keskmine.[19][10] Maailmarekordeid registreeritakse ka kõige kiirema üksiku tulemuse arvestuses.[15]

Maailmarekordid ja Eesti rekordid: keskmine tulemus
Võistlusala Maailmarekord Rekordiomanik Võistlus Eesti rekord Rekordiomanik Võistlus
Rubiku kuubik 5,97 Feliks Zemdegs LatAm Tour - Chia 2017 11,24 Anti Ingel
Alfred Saidlo
Estonian Open 2012
World Championship 2017
Rubiku kuubik ühe käega 10,31 Max Park World Championship 2017 22,66 Andreas Pung Tallinn Open 2013
Rubiku kuubik kinnisilmi 22,67 Ishaan Agrawal 6.25 Bay Area 2017 2:43,66 Uku Kruusamägi Tartu Open 2016
Rubiku kuubik jalgadega 28,16 Jakub Kipa Mielec Cube Day 2016 2:23,02 Uku Kruusamägi Estonian Open 2010
Vähimate liigutustega 24,33 Marcel Peters Schwandorf Open 2016 33,67 Anti Ingel World Championship 2017
Maailmarekordid ja Eesti rekordid: parim tulemus
Võistlusala Maailmarekord Rekordiomanik Võistlus Eesti rekord Rekordiomanik Võistlus
Rubiku kuubik 4,73 Feliks Zemdegs POPS Open 2016 9,13 Andreas Pung Estonian Open 2013
Rubiku kuubik ühe käega 6,88 Feliks Zemdegs Canberra Autumn 2015 14,34 Andreas Pung Estonian Open 2016
Rubiku kuubik jalgadega 20,57 Jakub Kipa Radomsko Cube Theory 2015 2:11,59 Uku Kruusamägi Helsinki Open 2010
Rubiku kuubik kinnisilmi 18,31 Gianfranco Huanqui LatAm Tour - Lima 2017 1:53,80 Uku Kruusamägi Tartu Open 2016
Mitu kuubikut kinnisilmi
(Multiple Blindfolded)
41/41
54:14
Marcin Kowalczyk SLS Swierklany 2013 3/3
18:10
Uku Kruusamägi Tartu Open 2012
Vähimate liigutustega 19 Tim Wong
Marcel Peters
Vladislav Ushakov
Irvine Fall 2015
Cubelonia 2016
PSU Open 2016
30 Anti Ingel
Anti Ingel
Valga-Valka Open 2013
World Championship 2015
World Championship 2017
Allikad: WCA: Records ja WCA: Records – Estonia (seisuga 17. juuli 2017)

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]