CFOP meetod

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

CFOP ehk Fridrichi meetod on neljast etapist koosnev Rubiku kuubiku lahendamise meetod.

See jõudis esmakordselt avalikkuse ette 1981. aasta paiku. Jessica Fridrich postitas selle kirjelduse ja algoritmid oma veebilehele 1997. aastal[1], kust sai alguse meetodi laiem levik. Alates 2000. aastatest on CFOP olnud kõige levinum 3x3 kuubiku lahendamismeetod.

Seda meetodit ja selle variante kasutab suurem osa maailma tippkuubijatest.[2]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

CFOP on akronüüm mõistetest Cross, F2L, OLL, PLL ning märgib kuubiku lahendamise järjekorda, kus alguses tehakse rist (Cross), siis esimesed kaks kihti (First Two Layers), seejärel lahendatakse viimase kihi orientatsioon (Orientation of Last Layer) ning viimaks viimase kihi permutatsioon (Permutation of Last Layer).

Nimetus Fridrichi meetod tuleneb selle populariseerija Jessica Fridrichi nimest. Samas on mitmed tuntud kuubikulahendajad selle nimetuse vastu sõna võtnud, sest meetodil on mitmeid autorid ja seega on nimetus eksitav.

Etapid[muuda | muuda lähteteksti]

CFOP on kiht kihi haaval lahendamise meetod, mis koosneb neljast etapist.

Rist (Cross)[muuda | muuda lähteteksti]

Lahendada tuleb esimese kihi neli ääretükki, nii et nad oleksid õige orientatsiooni ja permutatsiooniga. Enamus kuubijaid teeb seda, nii et rist on üleval või all. Harva hoiavad kuubijad seda külge, millel lahendavad risti paremal või vasakul pool. Risti lahendatakse intuitiivselt – selleks ei ole erilisi algoritme.

Esimesed kaks kihti (F2L – First Two Layers)[muuda | muuda lähteteksti]

Lahendada tuleb neli nurga ja ääretüki paari ning need oma õigetele kohtadele sisestada. Paarid peavad olema eelnevalt lahendatud risti värviga kooskõlas. Ühendatud paari nurgatüki kleeps, mis ei puutu kokku sellega ühendatud ääretükiga peab olema sama värvi, mis eelnevalt lahendatud rist. Pärast seda etappi peab kuubikul olema lahendatud kaks esimest kihti.

Seda etappi saab õppida lahendama kahte moodi: algoritmiliselt või intuitiivselt. Algoritmilises lähenemises õpitakse igale vastavale juhtumile algoritm, millega saab paari ära lahendada. Intuitiivses lähenemises mõtleb lahendaja endale ise vastava algoritmi, millega ta paarid ära lahendab. Algoritmiliselt kõiki juhtumeid eraldi lugedes on etapis 42 algoritmi (koos lahendatud olekuga). Ühte paari on võimalik lahendada väga paljude erinevate viisidega (erinevate algoritmide abiga). Selles etapis saab kasutada ka väga palju erinevaid alammeetodeid, nagu Talve variatsioon, Suve variatsioon, Magic Wondeful ja Vandenbergh-Harrise viimane pilu.

Viimase kihi orientatsioon (OLL – Orientation of Last Layer)[muuda | muuda lähteteksti]

Lahendada tuleb viimase kihi nii äärte kui ka nurkade orientatsioon. Pärast seda etappi peab olema risti vastaskülg ühevärviline. Selle etapi igasugust juhtumit (välja arvatud lahendatud olekut) on alati võimalik lahendada mitmel viisil (on olemas erinevaid algoritme ühe ja sama juhtumi lahendamiseks). Viimase kihi erinevaid orientatsioonivõimalusi on 57 (ilma lahendatud olekuta), seega ka lahendamiseks on vaja sama palju algoritme. Paljudele algoritmidele on antud ka oma nimi näiteks Sune, Kikilips ja Supermees.

Viimase kihi permutatsioon (PLL – Permutation of Last Layer)[muuda | muuda lähteteksti]

Lahendada tuleb viimase kihi nii äärte kui ka nurkade permutatsioon. Pärast seda etappi peab olema kuubik lahendatud. Selle etapi igasugust juhtumit (välja arvatud lahendatud olekut ehk täielikult lahendatud kuubikut) on võimalik lahendada mitmel viisil (on olemas erinevaid algoritme ühe ja sama juhtumi lahendamiseks). Viimase kihi erinevaid permutatsioonivõimalusi on 21 (ilma lahendatud olekuta), seega ka lahendamiseks on vaja sama palju algoritme.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rebecca Sheir: "The Rise, Fall And Rise Of The Rubik's Cube" wbur.org, 14. juuli 2017
  2. Speedsolving Wiki 2014 s.v. CFOP
  3. "Bob Burtoni kodulehekülg". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2016. Vaadatud 26. jaanuaril 2016.