Mine sisu juurde

Roald Amundsen

Allikas: Vikipeedia
Roald Amundsen
Sünninimi Roald Engelbregt Gravning Amundsen
Sünniaeg 16. juuli 1872
Borge, Østfold, Norra
Surmaaeg 18. juuni 1928 (55-aastaselt)
Barentsi meri
Autogramm

Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 187218. juuni 1928) oli norra polaaruurija. Ta läbis 1903–1906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, ja esimene, kes on käinud mõlemal poolusel.

Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite suguvõsas. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele.

1890–1892 õppis ta Kristiania ülikooli meditsiiniteaduskonnas. 1894–1899 töötas ta madruse ja tüürimehena paljudel laevadel, sh 1897–1899 Antarktikas.

Alates 1903 osales ta ekspeditsioonidel ja saavutas laialdase tuntuse. 1903–1906 läbis ta laeval Gjøa esimesena loodeväila (Põhja-Ameerika põhjaranniku) idast (Gröönimaalt) läände (Alaskale). Retke tegi tähelepanuväärseks, et Gjøa süvis oli kõigest 1 meeter.

1911. aastal suundus ta laeval Fram Antarktisele. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni.

1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirižaablil Norge marsruudil Teravmäed–põhjapoolus–Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel ning kuna kolme esimest (Frederick Cooki, Robert Pearyt ja Richard Byrdi, kes olevat sinna jõudnud mõni päev varem 1926) süüdistatakse kas ebapiisavates andmetes või koguni pettuses, on Amundseni peetud esimeseks inimeseks ka põhjapoolusel.

1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile ekspeditsiooni päästmiseks, mille dirižaabel Italia oli Põhja-Jäämerre kukkunud, kui ta oli põhjapooluselt tagasiteel. Amundsen lendas koos Prantsuse õhujõudude pilootidega teda otsima 18. mail vesilennukiga Latham ning jäi teel Spitsbergenisse teadmata kadunuks. Ta kukkus lennukiga Põhja-Jäämerre ja kogu lennuki meeskond hukkus. Viimased andmed tema asukoha kohta saadi meeskonnalt 18. juunil 1928 kell 18.45, kui ta viimast korda saatis raadiosidesõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt.[1]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]